UNKULUNKULU WETHU UNGUNKULUNKULU OBONAYO

Genesis 16:13 – 14

Then she called the name of the Lord who spoke to her, You-Are-the-God-Who-Sees; for she said, “Have I also here seen Him who sees me?” Therefore the well was called Beer Lahai Roi; observe, it is between Kadesh and Bered – NKJV

Wamqamba uJehova owayekhulume kuye igama lokuthi: “Wena unguNkulunkulu Obonayo,” ngokuba wathi: “Imbala ngimbonile ongibonayo na?” Ngalokho umthombo wabizwa ngokuthi iBeri Lahayi Royi;* bheka, uphakathi kweKadeshi neBeredi.

Genesis 16:13-14

John 3:16

“Ngokuba uNkulunkulu walithanda izwe kangaka, waze wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa ukuba yilowo nalowo okholwa yiyo angabhubhi, kodwa abe nokuphila okuphakade.

Ngokusho kuka John 3:16, uNkulunkulu UBONILE  ukuthi ekugcineni uma izono zethu bezingathethelelwe ,icala  vele bese lisilahlile. Uma sidlula emhlabeni besizo qala  isigwebo sokuthi sife esihogweni,sizwe ubuhlungu ingunaphakade.

Yingakho – ke uNkulunkulu enikele ngendodana yakhe eyodwa ukuba kufe yona ( once and for all ) ukuze thinasonke esikholwa yiyo singafi,kodwa siphile no Nkulunkulu ingunaphakade.

USathane icala lamlahla wagwetshwa ( there and there ) ukuba ashe echibini lomlilo ingunaphakade .Uhamba nje uSathane,ugilisa abantu imigilingwane uSathane vele icala selamlahla wagwetshwa. Akusekho okungashintsha isigwebo sakhe.Osekusele kuSathane ukuthi aqale ukudonsa isigwebo sakhe esihogweni.

UNkulunkulu umuntu umenzele umusa kwathi noma icala lesono umuntu limlahlile,isigwebo ( umvuzo wesono ungukufa) siphumile kodwa uNkulunkulu wabona ukuthi umuntu uzozwa ubuhlungu esihogweni.UNkulunkulu  wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa ukuba yilowo nalowo okholwa yiyo angabhubhi, kodwa abe nokuphila okuphakade.

” UNkulunkulu uyabona”

Alikho elinye ivesi eBhayibhelini elikwazi ukuchaza ngokuphelele ubuhlobo bukaNkulunkulu ngabantu bonke kanye nendlela yensindiso  okudlula u John 3:16.

UJohn 3:16 uyivesi  eliyindikimba” kulo lonke iBhayibheli. U John 3:16 uqeda konke mayelana nendlela nokusindiswa komuntu. UJohane 3:16 usitshela ngothando uNkulunkulu analo ngathi kanye nezinga lolo thando—olukhulu kangangokuthi wanikela ngeNdodana Yakhe yodwa ngenxa yethu.  UJohane 3:16 usifundisa ukuthi noma ubani okholwa kuJesu Kristu, iNdodana kaNkulunkulu, uyasindiswa,uma edlula kulelizwe angeke esasiqala isigwebo sesono ngoba 

* Isono sakhe SESITHETHELELWE

* Icala lakhe LISULIWE

* UJesu Kristu UFILE endaweni yakhe

* UNkulunkulu akaseyikubuye AMBALELE isono sakhe

* UNkulunkulu UYASESULA AKHOHLWE yiso isono somuntu okholwa  ngu Jesu Kristu .

* ZONKE  izono zomuntu okholwa ngu Jesu Kristu ziyathethelelwa

* Izono zomuntu okholwa ngu Jesu Kristu ZIKHOKHELWE  futhi zasuswa yiWundlu likaNkulunkulu ngengxa yesi Vumelwano eSisha segazi lika Jesu Kristu.

UJohane 3:16 usinika ithemba elikhazimulayo lokuphila okuphakade ezulwini ngothando lukaNkulunkulu nokufa kukaJesu Kristu.Ayikho indlela enamandla yokuletha lo mlayezo njengokuvumela u-John 3:16 azikhulumele.

The NKJV says:

” Have I also here seen Him who sees me?”

The IsiZulu version does not put the word   ” here” “Lapha”

Nakuba sengixoshiwe Kwa Abraham sengilapha  ehlane uNkulunkulu uyangibona.

Emuva kokuxoshwa ngu Sarah,uHagari waphenduka uMhambuma noNdigasithebeni.UHagari wabekhulelwe ingane Ka Abraham obusisiwe, iNceku kaNkulunkulu ophilayo.U Hagari wabeseqala ukuphila impilo entsha.Impilo yokulala endle.Ukulala engadlile.Impilo yokungabi naye umqashi obenza akwazi ukuphila.Waqala waphila impilo yokuba ngu Mtshingo ubethwa ngubani.Kodwa genxa yokuthi u Abraham wanikwa ngu Nkulunkulu isibusiso,lesosibusiso sahamba saze sawela ngisho kwi nzalo Ka Abraham . UNkulunkulu akabuki ukuthi ingane ekhulelwe ngu Hagari izozalwe koniwe.Ingane ayisilo icala.UNkulunkulu ukhipha isibusiso esifanele ingane.

Kunabantu emhlabeni abayizitha zikaNkulunkulu kodwa ababusisiwe. Laba bantu banayo yonke imali kodwa abakholwa kuJesu Kristu. UNkulunkulu uyazi ukuthi “Inkokhelo yesono ingukufa.” Ngakho-ke, abantu bathola izibusiso ezivela kuNkulunkulu, nakuba bengakholelwa kuJesu Kristu. INkosi uMninimandla onke inquma ukubusisa bonke abantu.
Izindlela zakhe akuzona ezethu.

Isaiah 55:8-9

“Ngokuba imicabango yami ayisiyo imicabango yenu, nezindlela zenu azisizo izindlela zami,” usho uJehova. “Ngokuba njengamazulu ephakeme kunomhlaba, kanjalo izindlela zami ziphakeme kunezindlela zenu, nemicabango yami kunemicabango yenu.

Genesis 12:2-3

Ngiyakukwenza isizwe esikhulu, ngikubusise, ngenze igama lakho libe likhulu, wena ube yisibusiso. Ngiyakubabusisa abakubusisayo, nokuqalekisayo ngiyakumqalekisa; imindeni yonke yomhlaba iyakubusiswa kuwe.”

Thinasonke siyiBandla likaNkulunkulu ” We are the product of the blessings of Abraham.

UNkulunkulu wabusisa u Abraham.Ngenxa yalesisibusiso uAbrahama wazala  uJuda.U Juda kwazala uDavide.UDavide wazala uJesu Kristu.Kwelika Moya  uNkulunkulu wazala iBandla lakhe ngegazi elilodwa lika Jesu Kristu.

Igama elithi -El Roi” yigama lesiHebheru likaNkulunkulu eBhayibhelini.Leligama lisho ukuthi “uNkulunkulu ongibonayo” noma “uNkulunkulu obonayo”. Leli yigama eligcizelela ukuqaphela nokunaka kukaNkulunkulu kuwo wonke umuntu, ikakhulukazi labo abangase bazizwe bengabonwa noma benganakwa. Leli gama liqanjwe uHagari ku

Genesis 16:13

Wamqamba uJehova owayekhulume kuye igama lokuthi: “Wena unguNkulunkulu Obonayo,” ngokuba wathi: “Imbala ngimbonile ongibonayo na?”

Ngemva kokuhlangana noNkulunkulu ogwadule  uHagari  uyabona  ukuthi uNkulunkulu akanandaba ukuthi umuntu ukuphi.Noma yikuphi  lapho umuntu ekhona uNkulunkulu uyambona. UHagari uyabona ukuthi uNkulunkulu ubonisa  ukunaka okuyisimanga.

Isibusiso sika Abraham saqalwa ngu Nkulunkulu  lapho ethi Ku Abrahama  ku- 

Genesis 12:1–3 :

UJehova wathi ku-Abrama: “Phuma ezweni lakini, nasezihlotsheni zakho, nasendlini kayihlo, uye ezweni engiyakukukhombisa lona. Ngiyakukwenza isizwe esikhulu, ngikubusise, ngenze igama lakho libe likhulu, wena ube yisibusiso. Ngiyakubabusisa abakubusisayo, nokuqalekisayo ngiyakumqalekisa; imindeni yonke yomhlaba iyakubusiswa kuwe.”

Lapha, u-Abrahama uyabusiswa, futhi leso sibusiso sihlanganisa nesithembiso sokuthi uyoba negama elikhulu (idumela) nokuthi uyoba isizwe esikhulu (abe nenzalo eningi). UNkulunkulu uyobabusisa abambusisayo; phezu kwalokho, u-Abrahama uyakuba yisibusiso. Ngo-Abrahama zonke izizwe emhlabeni ziyobusiswa. Isibusiso sika-Abrahama sithola ukugcwaliseka kwaso kokugcina kuJesu Kristu, “iNzalo” ka-Abrahama 

Galathiya 3:16

Manje-ke izithembiso zanikwa u-Abrahama nenzalo yakhe; akasho ukuthi: “Ezinzalweni,” kungathi ngeziningi, kepha kungathi ngeyodwa ukuthi: Nasenzalweni yakho enguKristu.

kanye noMhlengi womhlaba.

Enye ingxenye yeBhayibheli ilandisa indlela lezi zithembiso ezagcwaliseka ngayo kanye nesibusiso sika-Abrahama. KuGenesise sibona u-Abrahama ezuza idumela elikhulu, futhi sibona ukuthi inzalo yakhe yanda kanjani, nakuba, ngesikhathi kwenziwa isithembiso, wayengenathemba lokuthi uyoke abe nabantwana. Ngo-Eksodusi 1, abantwana baka-Abrahama, ama-Israyeli, bangabantu abakhulu, futhi ingxenye esele ka-Eksodusi ngoJoshuwa ibhala ukuthi abantu baba kanjani isizwe esinezwe labo nomthetho. Izincwadi zabaHluleli kanye neyoku-1 neyesi-2 kaSamuweli zikhuluma ngobuholi besizwe njengenkosi, nendlela uhlu lozalo lukaDavide olwamiswa ngayo. Nokho, izinto zaqala ukonakala, futhi abantu baphula umthetho kaNkulunkulu balandela abanye onkulunkulu. Ngokuvamile, amakhosi ayengabusi njengabameleli abaqotho bakaNkulunkulu kodwa ayevame ukulandela izifiso zawo. Abaprofethi ababekhulumela uNkulunkulu baxwayisa isizwe ngokuthi kwakuza ukwahlulela nokuthi sasisengozini yokulahlekelwa izwe laso. Abaprofethi abafanayo baphinde baqala ukusikisela kwezinye izinto, ezinkulu njengombusi okahle womndeni kaDavide owayengeke abuse u-Israyeli kuphela kodwa umhlaba wonke—futhi abeZizwe babeyoba yingxenye yalo mbuso (bona Isaya 9).

Lapho uJesu efika endaweni, zonke izingcezu zaqala ukulingana. UJesu unguMesiya wozalo lukaDavide ongeke nje abuse phezu kuka-Israyeli kodwa phezu komhlaba wonke

Revelaton 19:15

Emlonyeni wakhe kwaphuma inkemba ebukhali, ukuze ashaye izizwe ngayo; yena uyakuzibusa ngentonga yensimbi; yena uqobo uyanyathela isikhamo sewayini lentukuthelo yolaka lukaNkulunkulu uMninimandla onke.

Noma ubani, kuhlanganise nabeZizwe, oza kuYe ngokuphenduka nangokholo wenziwa ingxenye yombuso Wakhe, kuyilapho lawo maJuda amenqabayo ayoshiywa ngaphandle. UPawulu wayengumphostoli oyinhloko owayenomthwalo wemfanelo wokuyisa izindaba ezinhle ivangeli kwabeZizwe.

KwabaseGalathiya, uPawulu uchaza ukubaluleka komusa ngokuphambene nokugcinwa komthetho. Uphinde aveze ukuthi ku

Genesis 15:6 

Wakholwa nguJehova; wambalela lokho kwaba ngukulunga.

u-Abrahama walungisiswa ngokukholwa. Ngokusobala, lokhu kwakungaphambi kokuba kunikezwe noma yimuphi umthetho—eminyakeni engu-430 ngaphambili, ngokusho kwabase

Galathiya 3:17

Evesini lesi-7 uPawulu uchaza ukuthi yilabo abanokholo olufana noluka-Abrahama abangabantwana baka-Abrahama ngempela, ngisho noma bengabeZizwe. Lokhu kungukugcwaliseka kwesibusiso sika-Abrahama nesithembiso sikaNkulunkulu sokuthi ngo-Abrahama zonke izizwe (abeZizwe) ziyobusiswa.

2357899(+&#*’;!!”#-()973237890)(_;!)+_#2468)-&#”?09863_+())?;’*#_-(99753224790/+-£*:?)-£27799)£*;

Isibusiso sika-Abrahama saba yinzuzo ku-Abrahama ngokwakhe. Ngokwezwe lasendulo, wayephumelele: wayehlonishwa, enempilo, futhi enenzalo eningi. Nokho, isibusiso u-Abrahama asithola kuNkulunkulu sadlula kude lezo zibusiso zangaleso sikhathi, zomuntu siqu. Ngo-Abrahama umhlaba wonke wabusiswa ngoba uJesu uyinzalo ka-Abrahama. Ngenxa kaJesu noma yimuphi umuntu, umJuda noma oweZizwe, angathethelelwa futhi abe sembusweni Wakhe. KuKristu, sithola isibusiso sikamoya sokulungisiswa, njengoba kwenza u-Abrahama: “Uma ningabakaKristu, niyinzalo ka-Abrahama, niyizindlalifa ngokwesithembiso” (KwabaseGalathiya 3:29).

Kukhona abanye abafundisi embuthweni weZwi Lokukholwa abathi isibusiso sika-Abrahama ngokwabo, ngayo yonke imininingwane yalo. Njengoba “siyinzalo ka-Abrahama, nezindlalifa ngokwesithembiso” (KwabaseGalathiya 3:29), singaba nakho konke u-Abrahama ayenakho—noma imfundiso iyahamba. UKristu wasihlenga kokungaphezu nje kwesono nomthetho; Wasihlenga “ebumpofu” nasekuguleni, ngoba lezo zinto kuthiwa zihlanganisiwe esibusisweni sika-Abrahama.

Abanye othisha beZwi Lokukholwa babona isibusiso sika-Abrahama esiphindwe kathathu esitholakala kumaKristu namuhla: isibusiso esibonakalayo, sezimali; isibusiso somzimba; kanye nesibusiso somoya. Abanye babona isibusiso sika-Abrahama esiphindwe kasikhombisa: 1) Ngizokwenza isizwe esikhulu, 2) Ngizokubusisa, 3) Ngizolenza libe likhulu igama lakho, 4) Uyoba yisibusiso, 5) Ngiyobabusisa abakubusisayo, 6) Lowo okuqalekisayo ngiyomqalekisa, futhi 7) zonke izizwe zomhlaba ziyobusiswa ngawe. Lezi zithembiso ku-Abrahama zisebenza ngokuqondile kumKristu namuhla. Umphumela uba isivikelo, isibusiso (ngokomzimba nezinto ezibonakalayo), udumo nokuhlonishwa, njll.

Labo abasonta imiBhalo futhi “banqume futhi bamemezele” isibusiso sika-Abrahama phezu kwabo bakholelwa ukuthi 1) UNkulunkulu uzongenza mina nomndeni wami sibe uhlobo oluthile “lwesizwe esikhulu”; 2) UNkulunkulu uzongibusisa kanye nomndeni wami; 3) UNkulunkulu uyokwenza igama lami libe likhulu; 4) Mina nomndeni wami siyoba yisibusiso; 5) UNkulunkulu uyobabusisa abangibusisayo; 6) ongithukayo uNkulunkulu uyakumqalekisa; futhi 7) wonke umuntu emhlabeni uzobusiswa ngami nomndeni wami.

Inkinga ngokuzifunela isibusiso sika-Abrahama, silindele izibusiso ezingokwenyama, zasemhlabeni, ukuthi isibusiso sanikezwa u-Abrahama, umuntu othile emlandweni, ngesizathu esithile. Asikwazi ukumane sizifake embhalweni weBhayibheli. Kungaphezu kwe-hermeneutics embi; kuholela emaphutheni amakhulu.

Itimu yabaseGalathiya 3 ingukulungisiswa ngokholo. UPawulu akalokothi afundise ukuthi umKristu “unelungelo” lokuchuma nokukhululeka: “Kanjalo no-Abrahama ‘wakholwa uNkulunkulu, kwabalelwa kuye ukuthi kungukulunga.’ Yazini-ke ukuthi abakholwayo bangabantwana baka-Abrahama.” UmBhalo wabona kusengaphambili ukuthi uNkulunkulu wayeyolungisisa abezizwe ngokholo, futhi wamemezela ivangeli kusengaphambili ku-Abrahama: “Ngakho izizwe zonke ziyobusiswa kanye nawe. U-Abrahama, indoda yokholo” (amavesi 6–9, kugcizelelwe). Ukukholwa kuka-Abrahama kwaholela ekulungisisweni kwakhe, futhi leso yisibusiso sika-Abrahama esisihlanganyela nathi namuhla. Njengabantu bokholo, silungisisiwe kuKristu.
©

Isibusiso sika-Abrahama isipho somusa sasezulwini u-Abrahama asithola njengengxenye yesu likaNkulunkulu lokudala isizwe esisha emhlabeni. Isibusiso sika-Abrahama kwesinye isikhathi sisetshenziswa kabi emfundweni yezenkolo yokuchuma ukuze kuthiwe amakholwa namuhla angaceba futhi aphumelele njengoba u-Abrahama ayenjalo.

Okokuqala, sizobheka umongo womlando wesibusiso sika-Abrahama. Isibusiso sikaNkulunkulu ku-Abrahama silotshwe ku- Genesise 12:1–3 : “UJehova wathi ku-Abrama, ‘Suka ezweni lakini, nakubantu bakini, nasendlini kayihlo, uye ezweni engizokukhombisa lona.

“ ‘Ngizokwenza isizwe esikhulu,
futhi ngizokubusisa;
ngiyakulenza libe likhulu igama lakho,
futhi uzakuba yisibusiso.
ngiyakubabusisa abakubusisayo,
futhi noma ubani okuqalekisayo ngizomqalekisa;
nabo bonke abantu emhlabeni
ngizobusiswa ngawe.’”

Lapha, u-Abrahama uyabusiswa, futhi leso sibusiso sihlanganisa nesithembiso sokuthi uyoba negama elikhulu (idumela) nokuthi uyoba isizwe esikhulu (abe nenzalo eningi). UNkulunkulu uyobabusisa abambusisayo; phezu kwalokho, u-Abrahama uyakuba yisibusiso. Ngo-Abrahama zonke izizwe emhlabeni ziyobusiswa. Isibusiso sika-Abrahama sithola ukugcwaliseka kwaso kokugcina kuJesu Kristu, “iNzalo” ka-Abrahama (Galathiya 3:16) kanye noMhlengi womhlaba.

KuGenesise 16 inceku yaseGibhithe okuthiwa uHagari ibhekana nezikhathi ezinzima futhi ifunda isifundo esibalulekile sokuthi uNkulunkulu unguNkulunkulu obonayo. Uyasazi isimo sethu, futhi uyasilawula futhi unokwethenjelwa.

Genesise 15:4–5

Bheka, izwi likaJehova leza kuye, lathi: “Lona akayikudla ifa lakho, kepha oyakuphuma ezibilinini zakho uyakudla ifa lakho.” Wamphumisela ngaphandle, wathi: “Bheka ngasezulwini, ubale izinkanyezi, uma ungazibala.” Wathi kuye: “Kuyakuba njalo inzalo yakho.”

 UNkulunkulu wathembisa u-Abrahama  (owayesabizwa ngo-Abrama ngaleso sikhathi) ukuthi indlalifa evela emzimbeni wakhe eyayiyokuba nenzalo engenakubalwa. U-Abrahama wakholwa nguJehova, kwabalelwa kuye ukuthi kungukulunga (

Genesise 15:6

Wakholwa nguJehova; wambalela lokho kwaba ngukulunga.

Nakuba sifunda ngabanye ngaphambi kuka-Abrahama okwathiwa balungile, kungokokuqala iBhayibheli lichaza ukuthi umuntu uba kanjani olungile. Umuntu ubangolingile ngokukholwa eNkosini Nakuba u-Abrahama wayekholelwa kuNkulunkulu ukuthi wayengakwazi futhi wayezoligcina izwi Lakhe, u-Abrahama wayengazi ukuthi uNkulunkulu wayezokufeza kanjani lokho. Umkakhe uSara (owayebizwa ngokuthi uSarayi ngaleso sikhathi) wathola indlela yokuthi uNkulunkulu agcine isithembiso Sakhe. Umqondo wakhe wawuwukuthi u-Abrahama angaba nomntwana ngoHagari, inceku kaSara (Genesise 16:1–2). UHagari wakhulelwa ngokushesha, futhi uSara waba nomona (Genesise 16:4). USara waphatha uHagari kubi—okubi, eqinisweni, kangangokuthi uHagari nakuba ekhulelwe wabalekela ehlane ebalekela ukuphathwa kubi ( Genesise 16:6–7 ).

Ingelosi yeNkosi (lena yindlela uJesu ayezobonakala ngayo ngaphambi kokuba abe senyameni nangaphambi kokuba Aqanjwe ngokuthi uJesu) yabonakala kuHagari, futhi, ngemva kokumkhuthaza ukuba abuyele kuSara, yethembisa uHagari ukuthi wayeyokwandisa futhi abusise inzalo yakhe ngomntwana ayezomzala (Genesise 16:10–12). Ngenxa yokuthi wambona ngesikhathi sokucindezeleka lapho ecashe futhi ehamba ehlane, uHagari wambiza ngokuthi u-El Roi, okungukuthi, “uNkulunkulu Obonayo,” noma “uNkulunkulu Obonayo” ( Genesise 16:13 ). Lesi isitatimende esiphawulekayo okungenani ngenxa yezizathu ezintathu. Okokuqala, uHagari waqaphela ukuthi Lowo owayekhuluma naye wayenguNkulunkulu ngempela. Kunenani lezenzakalo ezifanayo lapho ingelosi yeNkosi—noma isithunywa seNkosi—yavela kubantu njengomuntu futhi yaqashelwa futhi yakhulekelwa njengoNkulunkulu (bona uGenesise 22:11; 32:24–30; kanye no-Eksodusi 3:2 ukuze uthole izibonelo ezimbalwa). Kulezi zimo, kusobala ukuthi uNkulunkulu wayesebenzelana mathupha nabantu ngalezo zinsuku.

Isizathu sesibili sokubaluleka kwamazwi kaHagari athi unguNkulunkulu obonayo ukuthi wabona uNkulunkulu futhi akazange afe. Ngemva kokuvuma ukuthi kwakunguNkulunkulu owayebonakala kuye futhi wakhuluma naye, waphawula ngokumangala ukuthi wayembonile uNkulunkulu kodwa waqhubeka ephila. Ngisho nangezikhathi zeTestamente Elidala, Lona wayebonakala kubantu futhi emele uNkulunkulu kubo. Bonke ababemazi njengoNkulunkulu bamangala ngokuthi abazange bafe—babona uNkulunkulu njengongcwele futhi baqaphela ukuthi ufanelwe ukufa. Khumbula amazwi ka-Isaya lapho ebona Lona ofanayo enkazimulweni Yakhe: “Maye mina, ngiphelile” (Isaya 6:5a, NASB). Lokhu kusikhombisa ukuthi kwasekuqaleni uNkulunkulu ubefinyelela esintwini nakuba engaphezulu ngokungenamkhawulo kwendalo Yakhe (Isaya 55:8–11), futhi ukwenze lokho ngomusa, engasifezi isahlulelo esisifanele. Yebo, lomusa wokusebenzelana wabonakala ekugcineni lapho uJesu eba umuntu futhi efa esiphambanweni ukuze ahlawulele izono zesintu ukuze bonke abamukela umusa Wakhe ngokukholwa Kuye babe nokuphila Naye. Ngenxa yalokhu, labo abakholwa Kuye bangabiza uNkulunkulu ngokuthi uBaba wabo uqobo (KwabaseRoma 8:15).

Isizathu sesithathu esenza ukuba uHagari aqaphele ukuthi unguNkulunkulu obonayo kubalulekile ukuthi waqaphela ukuthi uNkulunkulu wayeyikhathalela—incekukazi ephansi—nokuthi wayeyiqaphile. Yeka iqiniso elimangalisayo lokuthi uNkulunkulu uyazithanda izidalwa Zakhe—kangangokuthi Angaze azinikele Ngokwakhe ukuze izidalwa Zakhe zibe nokuphila! Lapho sifunda ukulandisa kukaGenesise, sifunda ukuthi uNkulunkulu unguMdali omangalisayo nowesabekayo. Sifunda nokuthi uzikhathalela ngokujulile izidalwa Zakhe, futhi ubonisa uthando kuzo ngezindlela eziphawuleka kakhulu. Yeka indlela okukhuthaza ngayo ukwazi ukuthi, kungakhathaliseki ukuthi sikuphi, unguNkulunkulu osibonayo, osithandayo, futhi ofuna simazi futhi sithembele kuye.

Leave a comment