Matthew 24:4-35
UJesu waphendula, wathi kubo: “Qaphelani ningadukiswa muntu. Ngokuba kuyakuza abaningi ngegama lami, bathi: ‘Mina nginguKristu,’ badukise abaningi. Niyakuzwa izimpi namahemuhemu ezimpi. Bhekani ningethuki, ngokuba kumelwe ukuba kwenzeke, kepha ukuphela koba kungakafiki. Ngokuba isizwe siyakuvukela isizwe, nombuso uvukele umbuso, kube khona indlala nokuzamazama komhlaba izindawo ngezindawo. Kepha konke lokho kungukuqala kwemihelo. “Lapho-ke bayakunikhaphela osizini, banibulale; niyakuzondwa yizizwe zonke ngenxa yegama lami. Khona-ke abaningi bayakukhubeka, bakhaphelane, bazondane. Kuyakuvela abaprofethi bamanga abaningi, badukise abaningi. Ngenxa yokwanda kokubi kuzakuphola uthando lwabaningi. Kodwa okhuthazelayo kuze kube sekupheleni nguyena oyakusindiswa. Leli vangeli lombuso liyakushunyayelwa ezweni lonke, kube ngubufakazi ezizweni zonke, andukuba kufike ukuphela. “Ngakho-ke nxa nibona amanyala encithakalo ashiwo nguDaniyeli umprofethi emi endaweni engcwele – ofundayo makaqaphele – khona abaseJudiya mababalekele ezintabeni, ophezu kwendlu angehli ukuyothatha okusendlini yakhe, osensimini angabuyeli emuva ukuyothatha ingubo yakhe. Kepha maye kwabakhulelweyo nabancelisayo ngalezo zinsuku! Khulekani ukuba ukubaleka kwenu kungabi sebusika nangesabatha. Ngokuba lapho kuyakuba khona usizi olukhulu olungazange lube khona kwasekuqaleni kwezwe kuze kube manje nolungasayikuba khona. Uma lezo zinsuku zingafinyezwanga, bekungesindiswe muntu; kepha ngenxa yabakhethiweyo lezo zinsuku ziyakufinyezwa. Khona uma umuntu ethi kini: ‘Bhekani, nangu uKristu,’ noma: ‘Nanguya,’ ningakholwa. Ngokuba kuyakuvela okristu bamanga nabaprofethi bamanga, baveze izibonakaliso ezinkulu nezimangaliso, ukuze kudukiswe nabakhethiweyo, uma kungenzeka. Bhekani, senginitshelile ngaphambili. “Ngakho-ke uma bethi kini: ‘Bhekani, usehlane,’ ningaphumi; noma bethi: ‘Bhekani, usendlini,’ ningakholwa; ngokuba njengonyazi luphuma empumalanga, lubonakale kuze kube sentshonalanga, kuyakuba njalo ukufika kweNdodana yomuntu. Nomaphi lapho kukhona isidumbu, kulapho amanqe eyakubuthana khona. “Kepha masinyane emva kosizi lwalezo zinsuku “ ‘ilanga liyakufiphazwa, nenyanga ayiyikukhanya, nezinkanyezi ziyakuwa ezulwini, namandla ezulu ayakuzanyazanyiswa.’ “Khona kuyakubonakala ezulwini isibonakaliso seNdodana yomuntu, bese zikhala izizwe zonke zomhlaba, zibone iNdodana yomuntu iza emafwini ezulu, inamandla nenkazimulo enkulu. Iyakuthuma izingelosi zayo ngokukhala okukhulu kwecilongo, ziqoqe abakhethiweyo bayo emimoyeni yomine, kusukela emkhawulweni omunye wezulu kuze kube komunye. “Fundani umfanekiso emkhiwaneni; nxa igatsha lawo selithamba, lihlume amaqabunga, niyazi ukuthi ihlobo seliseduze. Kanjalo nani, nxa nibona konke lokhu, yazini ukuthi iseduze ngasemnyango. Ngiqinisile ngithi kini: Lesi sizukulwane asiyikudlula kungakenzeki konke lokhu. Kuyakudlula izulu nomhlaba, kepha amazwi ami awasoze adlula.
Akungabazeki ukuthi impi yomhlaba YESITHATHU izoba ingxenye yesikhathi esizayo ( End Times Event) Impi yomhlaba yokuqala( WORLD WAR I ) ifikile ngo 1914.Kwaliywa iminyaka engaphezu kweminyaka emine yonke. Kulempi kwaliwa yaze yaphela ngo 1918.Kwanyakaza umhlaba wonke.IMpi Yomhlaba Yokuqala yaqala ngonyaka ka-1914, ngemva nje kokubulawa kweNkosana yase-Austria, uFranz Ferdinand. IMpi Enkulu yashiya efile amasosha angaphezu kuka 20 000 000 kwalimala amanye amasosha angaphezulu kuka 21 000 000. Nakuba ukubulawa kuka-Archduke Ferdinand wase Austria kwaba yisehlo esiqondile esiholela ekuqaleni kwempi Yokuqala yomhlaba ziningi nezinye izizathu ezabamba iqhaza ekuholeleni eMpini Yomhlaba I (WWI).
IMpi Yomhlaba I yayifaka amazwe amaningi omhlaba.Kodwa amazwe a makhulu angama CENTRAL POWERS ayephambili kulempi:
Germany, Austria-Hungary, Ottoman Empire, and Bulgaria
Ama Central Powers ayelwa namanye amazwe abizwa ngama
Allied Powers: France, Great Britain, Russia, Italy, Japan, and the United States.
Namanyeke amazwe ama cane azithola esengena kulempi ngenxa yokuthi Abe angama Colonies amazwe alwayo. Kodwa amazwe ango Ngqoshishilizi kwayiwo ama:
Central Powers:
Jalimane, i-Austria-Hungary, i-Ottoman Empire, neBulgaria
kanye nawo amazwe Ahlangene Allied Powers i-France, i-Great Britain, i-Russia, i-Italy, i-Japan, ne-United States.
Germany:
Ilungu elibalulekile le-Central Powers, elidlala indima ebalulekile kulengxabano.
I-Austria-Hungary:
Ekuqaleni yamemezela impi eSerbia, okwadala ukungqubuzana okubanzi.
Umbuso Wase-Ottoman:
Wajoyina i-Central Powers kamuva, waletha ukungqubuzana eMpumalanga Ephakathi.
I-Bulgaria:
Futhi ihlangene neCentral Powers.
Amandla Ahlangene ALLIED POWERS :
I-France: Omunye wemibuso emikhulu Ehlangene, ebhekene nokuhlasela kweJalimane.
I-Great Britain: Ilungu elingukhiye lamabutho Ahlangene, lilwa eduze ne-France.
I-Russia: Ekuqaleni yayiyingxenye ye-Triple Entente, kodwa yahoxa ngo-1917.
I-Italy: Ekuqaleni yayingathathi hlangothi, yajoyina uhlangothi oluhlangene ngo-1915.
I-Japan: Ijoyine uhlangothi Oluhlangene ukuze lwandise umthelela wayo eMpumalanga Ekude.
I-United States: Wangena empini ngo-1917 ngasohlangothini lwama-Allies.
Abanye ababambiqhaza ababalulekile:
I-Serbia: Idlale indima ebalulekile ekuqaleni kwempi, eqondiswe yi-Austria-Hungary.
I-Belgium: Ihlaselwe iJalimane, okwadonsela iBrithani empini.
I-Romania: Wajoyina uhlangothi Oluhlangene kamuva empini.
I-Greece: Ekugcineni wajoyina uhlangothi lwe-Allied.
I-Portugal: Ujoyine uhlangothi oluhlangene.
I-Montenegro: Ihlangene ne-Serbia.
I-Poland: Imenyezelwe inkululeko ngemva kwempi.
Amakholoni Nokubusa: Amakoloni amaningi e-British, njenge-Canada, Australia, ne-India, nawo abambe iqhaza kule mpi.
I-Italy (Ekuqaleni Ingathathi hlangothi): Nakuba ingxenye ye-Triple Alliance, i-Italy yaqale yamemezela ukungathathi hlangothi ngaphambi kokujoyina ama-Allies ngo-1915.
EMUVA KWEMPI YOKUQALA YOMHLABA KWAKE KWANGATHI KUNOKUTHULA EMHLABENI KODWA KWABUYE KWAQALA IMPI YESIBILI YOMHLABA
WORLD WAR II.
Izimbangela zeMpi YesiBili yomhlaba ( World War II ) yizona ezinakwe kakhulu ngosomlando. Isizathu esikhulu esisheshayo kwaba ukuhlaselwa kwePoland ihlaselwa yi Germany yamaNazi ngo-September 1, 1939, kanye nokumenyezelwa kwempi ebhekiswe e Germany yi Britain neFrance.
Okunye okwenza impi yanuka kakhulu ukuphumelela ukungena kwi politiki e Germany ngo-1933 kuka Adolf Hitler kanye neqembu lamaNazi.
Okunye kwaba yibutho laseJapan elimelene ne-China. Udlame lwase-Italy.I Italy yahlasela e Ethiopia, oluholele Empini Yesibili Yase-Italo-Ethiopia. Nokuvukela kwezempi e-Spain, okwaholela Empini Yombango Yase-Spain Spanish Civil War.
UJesu Kristu ufundisa ukuthi kuzokuba nempi enkulu yomhlaba ngaphambi kokubuya kwakhe nge Second Coming. UJesu Kristu ukhulume kakhulu nge Church Age isikhathi se Bandla kulama versi alandelayo :
Matthew 24:4-14
UJesu waphendula, wathi kubo: “Qaphelani ningadukiswa muntu. Ngokuba kuyakuza abaningi ngegama lami, bathi: ‘Mina nginguKristu,’ badukise abaningi. Niyakuzwa izimpi namahemuhemu ezimpi. Bhekani ningethuki, ngokuba kumelwe ukuba kwenzeke, kepha ukuphela koba kungakafiki. Ngokuba isizwe siyakuvukela isizwe, nombuso uvukele umbuso, kube khona indlala nokuzamazama komhlaba izindawo ngezindawo. Kepha konke lokho kungukuqala kwemihelo. “Lapho-ke bayakunikhaphela osizini, banibulale; niyakuzondwa yizizwe zonke ngenxa yegama lami. Khona-ke abaningi bayakukhubeka, bakhaphelane, bazondane. Kuyakuvela abaprofethi bamanga abaningi, badukise abaningi. Ngenxa yokwanda kokubi kuzakuphola uthando lwabaningi. Kodwa okhuthazelayo kuze kube sekupheleni nguyena oyakusindiswa. Leli vangeli lombuso liyakushunyayelwa ezweni lonke, kube ngubufakazi ezizweni zonke, andukuba kufike ukuphela.
UJesu Kristu Futhi ukhulumile eZwini leNkosi Tribulation Period inkathi yosizi eqala phakathi nendawo emavesini alandelayo:
Matthew 24:15-31
“Ngakho-ke nxa nibona amanyala encithakalo ashiwo nguDaniyeli umprofethi emi endaweni engcwele – ofundayo makaqaphele – khona abaseJudiya mababalekele ezintabeni, ophezu kwendlu angehli ukuyothatha okusendlini yakhe, osensimini angabuyeli emuva ukuyothatha ingubo yakhe. Kepha maye kwabakhulelweyo nabancelisayo ngalezo zinsuku! Khulekani ukuba ukubaleka kwenu kungabi sebusika nangesabatha. Ngokuba lapho kuyakuba khona usizi olukhulu olungazange lube khona kwasekuqaleni kwezwe kuze kube manje nolungasayikuba khona. Uma lezo zinsuku zingafinyezwanga, bekungesindiswe muntu; kepha ngenxa yabakhethiweyo lezo zinsuku ziyakufinyezwa. Khona uma umuntu ethi kini: ‘Bhekani, nangu uKristu,’ noma: ‘Nanguya,’ ningakholwa. Ngokuba kuyakuvela okristu bamanga nabaprofethi bamanga, baveze izibonakaliso ezinkulu nezimangaliso, ukuze kudukiswe nabakhethiweyo, uma kungenzeka. Bhekani, senginitshelile ngaphambili. “Ngakho-ke uma bethi kini: ‘Bhekani, usehlane,’ ningaphumi; noma bethi: ‘Bhekani, usendlini,’ ningakholwa; ngokuba njengonyazi luphuma empumalanga, lubonakale kuze kube sentshonalanga, kuyakuba njalo ukufika kweNdodana yomuntu. Nomaphi lapho kukhona isidumbu, kulapho amanqe eyakubuthana khona. “Kepha masinyane emva kosizi lwalezo zinsuku “ ‘ilanga liyakufiphazwa, nenyanga ayiyikukhanya, nezinkanyezi ziyakuwa ezulwini, namandla ezulu ayakuzanyazanyiswa.’ “Khona kuyakubonakala ezulwini isibonakaliso seNdodana yomuntu, bese zikhala izizwe zonke zomhlaba, zibone iNdodana yomuntu iza emafwini ezulu, inamandla nenkazimulo enkulu. Iyakuthuma izingelosi zayo ngokukhala okukhulu kwecilongo, ziqoqe abakhethiweyo bayo emimoyeni yomine, kusukela emkhawulweni omunye wezulu kuze kube komunye.
Abanye bakholelwa ukuthi uKristu wakhuluma kuphela ngenkathi yeminyaka eyisikhombisa eyaziwa ngokuthi usizi emavesini 4-31. Nakuba amavesi 4-14 ebonakala enikeza izincazelo ezivamile, ahambisana nencazelo enikezwe ekuqaleni kusAmbulo 6, esibhala imininingwane ephathelene nokuqala kosizi. UMathewu 24:6-7 uthi kuyoba khona “izimpi namahemuhemu ezimpi…Ngokuba isizwe siyakuvukela isizwe, nombuso uvukele umbuso, ezindaweni ngezindawo kube khona indlala nokuzamazama komhlaba.” Lapha, uKristu ukwenza kucace ukuthi impi izodlala indima ebalulekile eminyakeni eyisikhombisa edlule ngaphambi kokubuya Kwakhe.
Ukucacisa kakhudlwana, ikusasa liphethe okungenani impi yezwe eyodwa ngaphezulu. Akukho lutho emBhalweni othi kuzoba nenani elithile kuphela lezimpi zomhlaba. IMpi Yezwe I neyesi-II akukhulunywanga ngayo ngokucacile emiBhalweni, futhi kungenzeka kube neMpi Yezwe yesithathu. Yimpi yokugcina kuphela eshiwo ngokuningiliziwe, evumela incazelo yokuthi kungase kube nabanye ngaphambi kwengxabano yokugcina.
UJohane uMphostoli waboniswa ukuthi izikhathi zokugcina zaziyoba njani, ikakhulukazi eminyakeni eyisikhombisa yokugcina ngaphambi kokubuya kukaKristu. Kusukela kusAmbulo 6, waloba akubona ngokuphathelene nekusasa. Impi itholakala kulesi sahluko, futhi iyaqhubeka nokuba yingxenye yezenzakalo ezenzekayo kuze kube yilapho uKristu ebuya esahlukweni 19 (IsAmbulo 6:2; 4; 11:7; 12:7; 13:4, 7; 16:14; 17:14; 19:11; 19:19).
IsAmbulo 19:11 sithi, “. . . ngokulunga [uKristu] wahlulela futhi alwe impi. IsAmbulo 19:19 sithi uJohane “wabona isilo namakhosi omhlaba namabutho awo, ebuthene ukuba alwe naye (uKristu) ohlezi ehhashini, nebutho lakhe. Phawula ngokukhethekile ukuthi lithi amakhosi omhlaba namabutho awo ahlangene ukuze alwe noKristu. Lokhu kuyichaza ngokucacile impi yezwe. Kufanele futhi kuqashelwe ukuthi umnqobi kule mpi ngokusobala uKristu, obamba isilo/umphikukristu nomprofethi wamanga futhi abaphonse echibini lomlilo, futhi amabutho abalandelayo bayabhujiswa (IsAmbulo 19:20-21). Ngakho, nakuba kusazoba khona impi yezwe eyodwa, akungabazeki ukuthi umphumela uyoba khona—ukulunga kuyobusa njengoba uKristu, iNkosi yamakhosi noMbusi wababusi, enqoba bonke abamelene Naye.
Kuyafaneleka futhi ukubalula ngalesi sikhathi ukuthi ngemva kokubusa kukaKristu kweminyaka eyinkulungwane, kuyoba nokunye ukuvukela okungase kube nempi yezwe. USathane uzoboshwa iminyaka eyinkulungwane bese ekhululwa. Lapho ekhululwa, uhola ukuhlubuka phakathi kwabantu bomhlaba. UKristu ngokushesha ubeka phansi lokhu kuhlubuka futhi ahlulele unomphela uSathane, amphonsa echibini lomlilo njengoba Enza ngesilo/umphikukristu nomprofethi wamanga (IsAmbulo 20:7-10).
Leave a comment