UMBONO WE BHAYIBHELI UGCIZELELA UKUTHI IMINIKELO KUFANELE INIKELWE NGENHLIZIYO YOKUKHOLWA ( FAITH ),UKUBONGA,NOKULALELA UNKULUNKULU.

2 Corinthians 9:6 – 7

Kepha nakhu: ohlwanyela ingcosana uyakuvuna ingcosana, nohlwanyela kakhulu uyakuvuna kakhulu. Yilowo nalowo anikele njengalokho azikhethele khona enhliziyweni, kungabi ngokudabuka nangokucindezelwa, ngokuba uNkulunkulu uyamthanda onikelayo ethokoza.

Ubani umuntu ohlwanyela ingcosana?Ubani ohlwanyela kakhulu ?

Umuntu ohlwanyela ingcosana yilowo othi enakho kodwa angathandi nje nhlobo ukupha, ukunikela nokunakekela abangenakho nalabo abasenkingeni.Umuntu okhetha ukuthula ebona kwamakhelwane kulanjiwe.

Kepha onikela kakhulu yilowo othintekayo emoyeni wakhe, alalele uNkulunkulu aphe anikele ethokoza. 

UJesu Kristu lababantu ubahlukanisa kabili uthi kukhona iZimvu besekuba khona izimbuzi.

Mathewu 25:31–46.

“Kepha nxa iNdodana yomuntu iza ngenkazimulo yayo nezingelosi zonke ezingcwele kanye nayo, khona izakuhlala esihlalweni sayo senkazimulo; kuzakubuthelwa phambi kwayo izizwe zonke, ibahlukanise abanye kwabanye, njengomalusi ahlukanisa izimvu nezimbuzi, imise izimvu ngakwesokunene sayo kepha izimbuzi ngakwesokhohlo. “Khona iNkosi izakuthi kwabangakwesokunene sayo: ‘Zanini nina enibusisiwe nguBaba, nidle ifa lombuso eniwulungiselweyo selokhu kwasekelwa umhlaba. Ngokuba ngangilambile, nangipha ukudla; ngangomile, nangiphuzisa; ngangingumfokazi, nangingenisa; ngihamba ze nangembathisa; ngangigula, nangihamba; ngangisetilongweni, neza kimi.’ “Khona bayakuyiphendula abalungileyo ngokuthi: ‘Nkosi, sakubona nini ulambile sakupha ukudla, noma womile sakuphuzisa, na? Sakubona nini ungumfokazi sakungenisa, noma uhamba ze sakwembathisa, na? Sakubona nini ugula, noma usetilongweni, seza kuwe, na?’ “Isiyakuphendula iNkosi, ithi kubo: ‘Ngiqinisile ngithi kini, njengokuba nikwenzile komunye walaba bafowethu abancane, nikwenzile kimi.’ “Khona iyakuthi kwabangakwesokhohlo: ‘Dedani kimi nina baqalekisiweyo, niye emlilweni ophakade olungiselwe uSathane nezingelosi zakhe. Ngokuba ngangilambile, aningiphanga ukudla; ngangomile, aningiphuzisanga; ngangingumfokazi, aningingenisanga; ngihamba ze aningembathisanga; ngigula, ngisetilongweni, aningihambanga.’ “Khona bayakuphendula nabo, bathi: ‘Nkosi, sakubona nini ulambile, noma womile, noma ungumfokazi, noma uhamba ze, noma ugula, noma usetilongweni, singakukhonzanga, na?’ “Khona iyakubaphendula ithi: ‘Ngiqinisile ngithi kini: Lokho eningakwenzanga komunye walaba abancinyane anikwenzanga nakimi.’ “Laba bayakumuka, baye ekujezisweni okuphakade, kodwa abalungileyo baye ekuphileni okuphakade.”

KuNkulunkulu  kuyinhloso ngqangi enkulu ( Main Objective ) ukuthi uma esibusisa nathi sibabusise abahluphekayo.God is always a Blesser.Izinyoni azinamuntu ozinakekelayo kodwa ngoNkulunkulu ozidalileyo ziyaphila.

Matthew 6:26

( The Church At KwaMsane Township 31August 2025)

Bukani izinyoni zezulu ukuthi azihlwanyeli, azivuni, azibekeleli ezinqolobaneni; nokho uYihlo wasezulwini uyazondla. Nina kanizidluli kakhulu na?

Abangenalutho bangabafowethu .UNkulunkulu uthuma abanakho ukuba babanakekele ukuze nabo baphile.

 

Incazelo yeBhayibheli

Isifundo sokwethemba uNkulunkulu: ENtshumayelweni YaseNtabeni, uJesu ubhekisela ezinyonini njengesibonelo sezidalwa ezingatshali, zingavuni, noma zibeke ukudla, kodwa ezisazokondliwa nguNkulunkulu.

Ukugcizelela ukubaluleka komuntu: Umbhalo ube usuqhathanisa izinyoni nabantu, uthi abantu “babaluleke kakhulu kunezinyoni”. Isifundo lapha siwukuthi uma uNkulunkulu enakekela izinyoni, ngokuqinisekile uyozinakekela izidingo zabantu.

Levitikus 23:22

“Nxa nivuna isivuno sezwe lakini, awuyikuvuna ngokupheleleyo emagumbini ensimu yakho, ungakhothozi umkhothozo wesivuno sakho; uwushiyele abampofu nabafokazi; nginguJehova uNkulunkulu wakho.’ ”

Uma uvuna ungavuni uqede konke emagumbini ensimu yakho.Kuna bantu abampofu nabafokazi uNkulunkulu ababusisayo ngokubusiswa kwakho. UNkulunkulu ubusisa wena ukuze ngawe abusise futhi anakekele ngokupheleleyo abasweleyo.Ukubusisa konke kwenziwa ngu Nkulunkulu.UNkulunkulu ubusisa wena,bese kuthi ngawe abusise abampofu nabafokazi ( foreigners and strangers )

Ngokubusiswa kwakho  ompofu nomfokazi uyadla, uyagqoka,ingane iyafunda,umuntu omusha uthola amathuba omsebenzi.Ingane eyintandane iyafunda iphile ngokuphumelela kwakho.Nge bhizinisi lakho ne Non Profit Company yakho ungasiza abantu abaningi abahluphekayo.

You are blessed and therefore, bless others.

Inhloso kaNkulunkulu ngokupha wena ukuthi nawe unikele ukuze kusizakale iBandla  nalabo abangenakho  okwanele.Uma izibusiso zakho ezivela kuNkulunku sezifikile ungagodli. Dlulisa umkhothozo kwabangenalutho lokuziphilisa.Uma ungaphi uvimba, wenze ukuthi icebo lika Nkulunkulu lokunakekela abantu bakhe lingafezeki.Lokho  okunikwe ngu Nkulunkulu nawe nikeza abanye,kuzobuya kuwe sekuphindaphindiwe.

” Give a little bit of what you have, you will gain  more than you have.” 

Luke 6:38.     

Yiphani, khona niyakuphiwa; bayakunipha esifubeni senu isilinganiso esihle, esigxushiweyo, esigqishiweyo, esichichimayo; ngokuba ngesilinganiso enilinganisa ngaso nani niyakulinganiselwa ngaso.”

NKJV
        Give, and it will be given to you: good measure, pressed down, shaken together, and running over will be put into your bosom. For with the same measure that you use, it will be measured back to you.”

Ukukhokhwa kokwe Shumi ku ngumthetho wakwa Israeli.

Yebo, kungumkhuba weTestamente Elidala wokukhipha okweshumi.Lomthetho  wawuhloselwe ngokuyinhloko ukuxhasa amaLevi, isizwe sabapristi sakwa-Israyeli esasingalitholi ifa lomhlaba.  AmaIsrayeli kwakumelwe anike amaLevi okweshumi kwemikhiqizo yawo yezolimo nemfuyo, ayekhonza uNkulunkulu ethempelini nasetabernakele, kanye nokweshumi okwakusebenza njengeholo lawo eliyinhloko nokondleka ngenxa yemisebenzi yawo engokwenkolo. 

Inhloso Yokweshumi eTestamenteni Elidala

Sekelani amaLevi:

Injongo eyinhloko yokweshumi yayiwukunikeza amaLevi, ayemiselwe ukukhonza etabernakele nasethempelini futhi enze imisebenzi engokwenkolo yomphakathi. 

Ukuntuleka Kwefa Lomhlaba:

Ngokungafani nezinye izizwe, amaLevi ayenganikezwanga ingxenye yeZwe Lesithembiso, ngakho okweshumi kwakukhethwa njengefa lawo nendlela yawo yokuzisekela. Okwenza okweshumi kube  ngumthetho Kwa Israel .

Umholo WamaLevi:

Okweshumi empeleni kwakuyinkokhelo yabo noma “inkokhelo” yomsebenzi wabo kanye nomsebenzi ababewenza endlini engcwele yenkolo. 

Umnikelo Wobupristi:

AmaLevi ngokwawo kwakudingeka akhiphe ingxenye yokweshumi ayekuthola kumpristi omkhulu, u-Aroni, njengomnikelo kubo bonke abapristi. 

Intela Kazwelonke:

Isimiso sokukhipha okweshumi sasisebenza njengentela yezwe, siqinisekisa ukuthi abaholi benkolo banamalungiselelo adingekayo ukuze benze imisebenzi yabo yobupristi futhi bakhonze umphakathi. 

Thinasonke,singama Krestu sibizelwe ekunikeleni nasekunakekeleni abaswele.Lokhu sikubiza ngomnikelo ongaphoqi esiwukhipha sithokoza,sazi ukuthi uNkulunkulu uzosibusisa uma sinikela.Awukho umthetho osiphoqa ukuthi sikhiphe okwe Shumi ngalendlela osekufuneka ngayo. Ukukhokha okweShumi sekwenziwa ngendlela ecindezela abazalwane.Sigcina sikukhipha okweshumi kungaphelele Futhi sisatshiswa,ngaleyondlela asizitholi izibusiso ezivela kuNkulunkulu.Sithola ukuqalekiswa ngoba umthetho uqalekisiwe.Kanti umanje sinikela singazibekeli umthetho osehlulayo siyabusiswa.UNkulunkulu uyathokoza ngonikela ejabula.

Kwesinye isikhathi Uma ungakhokhi okweshumi awunikezwa izidingo ezitholwa ngabakhokha okweshumi.Muva nje sekuthiwa nasezulwini awuzukungena uma ungakukhokhi Okweshumi.Hayi Bo!

Masingabukeli phansi amandla egazi lika Jesu Kristu.Alikho elinye igama esingangena ngalo ezulwini,ngelika Jesu Kristu kuphela.Asingeni ngeminikelo ezulwini .Singena ngokukholwa ngu Jesu Kristu.

UMphostoli uPawula ugcizelela ukupha njengoba umuntu ehlosile enhliziyweni yakhe,hhayi ngokungathandi noma ngaphansi kokucindezelwa ngumthetho weTestamente Elidala. UNkulunkulu uthanda umuntu onikela ethokozile.Noma ngabe unikela kakhulu kodwa nikela uthokozile.Noma ngabe unikela kancane kodwa makube wukuthi uthokozile ngalokho okunikelayo.

UMphostoli uyala amakholwa ukuba ‘abeke okuthile eceleni, akubeke’ isonto ngalinye ngokuvumelana ngalokho anakho . UPawula ubonisa ukugcizelela ekupheni  okuhleliwe okungenakho ukuphoqa.

Ngamazwi aqondile,i Bhayibheli ligcizelela ukuthi ukupha nokunikela ngokuzithandela kuyisenzo sokudumisa uNkulunkulu  nokumthanda.  Umbhalo weTestamente Elisha ukhuthaza amakholwa ukuthi anikele  ngalokho anakho, kusuke enhliziyweni nasemoyeni ovumayo.Kuyajatshulwa ezulwini uma unikela ujabule  udumisa uNkulunkulu ngomnikelo wakho .Izibusiso zakho zehla ngaso lesisikhathi.Zehla ziphindaphindiwe.Kodwa Uma unikela ngoba uphoqwa ngumthetho wokweshumi  ufuna nokubukwa nokujabulisa uMfundisi ungenalo uthando lokuthanda uNkulunkulu wamukela isiqalekiso ngaso leso sikhathi ngoba umthetho   uqalekisiwe .Nabobonke abathembele ekugcineni umthetho ukuze bathiwe balungile baqalekisiwe.

Ukulunga okuphelele sikuthola ngokukholwa kwethu nguJesu Kristu.UJesu Kristu wasithwalele isiqalekiso somthetho ukuze thinasonke siyiBandla sikhululwe  ebugqileni bokuboshwa yisono.

Amakholwa abalwa ngokulunga kukaKristu, kunokuba azitholele wona wona ukulunga.UJesu Kristu ulungile kithi. Ayikho into ongazenzela yona ngokwa nangamandla akho ukuze uNkulunkulu athi ulungile.Ukulunga siyaphiwa phi, mahhala ngu Nkulunkulu ngokukholwa  nguJesu Kristu.Umuntu ongakholwa ngu Jesu Kristu akalungile.Akukho Ukulunga kuye ngoba akanaye uJesu Kristu enhliziyweni yakhe.Ukulunga asikuthengi ngomnikelo wethu.Into eyenzekayo uma sinikela wukuthi sithola izibusiso,nakhona uma sinikela sijabule sibonga uNkulunkulu wethu ngeminikelo yethu.

Ukulungisiswa Ngokukholwa:

UNkulunkulu uthi amakholwa alungile ngokukholwa kuJesu Kristu, inqubo eyaziwa nangokuthi ukulungisiswa.Ngenxa Ka Jesu Kristu okithi siliBandla sisindisiwe.Asisayi ekulahlweni okuphakade.

Umusa:

Lokhu kulunga akuzuzwa kodwa kuyisipho samahhala esivela kuNkulunkulu, esinikezwa ngomusa nothando Lwakhe uNkulunkulu.UNkulunkulu uyasithanda .

John 3:16

“Ngokuba uNkulunkulu walithanda izwe kangaka, waze wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa ukuba yilowo nalowo okholwa yiyo angabhubhi, kodwa abe nokuphila okuphakade.

Ubunye noKristu:

Amakholwa athathwa “kuKristu,” okusho ukuthi amakholwa ahlanganiswe Naye u Kristu ngokomoya, futhi ukulunga Kwakhe kubekwa Kubo abakholwayo. 

Romans 3:21-22

Kepha manje kubonakalisiwe ukulunga okuvela kuNkulunkulu ngaphandle komthetho, kufakazelwa ngumthetho nabaprofethi, ngisho ukulunga kukaNkulunkulu ngokukholwa nguJesu Kristu kubo bonke abakholwayo; ngokuba akukho mahluko;

Umphostoli uPawulu uyachaza ukuthi ukulunga kukaNkulunkulu kwembulwa ngokukholwa kuJesu Kristu kubo bonke abakholwayo, kungakhathaliseki ukuthi bangobani.

Lokhu kulunga kukaNkulunkulu kuyisipho esenza abantu bakwazi ukuba nokuma okuhle noNkulunkulu.

Kafushane, inkolelo yobuKristu iwukuthi ukulunga kuza kulabo abakholwa nguJesu Kristu ngoba Yena, njengeNdodana kaNkulunkulu engenasono, wanikeza indlela yokuba ukulunga kukaNkulunkulu kugcwaliseke lapho enikeza intethelelo nobuhlobo obuhle kubantu abanesono

1 Corinthians 16:1 – 4

Maqondana nomnikelo obuthelwa abangcwele, njengalokho ngayala amabandla aseGalathiya, yenzani kanjalo nani. Ngosuku lokuqala lweviki akube yilowo nalowo azibekelele eqongelela njengenhlanhla yakhe, ukuze kuthi nxa ngifika, kungabi yikhathi kwenziwa umnikelo. Ekufikeni kwami labo enibakhethayo ngizakubathuma, bephethe izincwadi, ukuba bayise izipho zenu zothando eJerusalema; uma kufanele ukuba nami ngihambe, bayakuhamba kanye nami.

Isimiso esiyinhloko siwukupha ngesihle nangenhliziyo ejabulayo, hhayi ngenxa yesibopho noma ukucindezelwa. 

Amakholwa kufanele anikele ukuze aphumelele futhi abekele eceleni iminikelo anikele ngokwamandla awo. 

Ukunikela eTestamenteni Elisha kusekelwe emuseni ( Grace )  nasekubongeni uNkulunkulu ngothando asithanda ngalo,waze wanikela ngeNdodana yakhe ukuba ibe wumnikelo opheleleyo.

John 3:16

“Ngokuba uNkulunkulu walithanda izwe kangaka, waze wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa ukuba yilowo nalowo okholwa yiyo angabhubhi, kodwa abe nokuphila okuphakade.

Asingeni ezulwini ngokugcina umthetho wokukhipha  okweshumi, futhi asingeni ezulwini ngokunikela.Ezulwini sizongena ngokukholwa ngu Jesu Kristu kuphela.

Ngokunikela sijabule kusuka othandweni nasenhliziyweni yethu siyabusiswa.Nikela ujabule khona uzobusiswa.Kholwa nguJesu Kristu ozobusiswa.

Umasinikela ngoba sigcina umthetho siqalekisiwe.Sihamba Sesiqalekiso.Asikwazi ukuletha izinto ku Nkulunkulu ngoba sithi sithenga ukulunga.Ngu Jesu Kristu kuphela ongumnikelo ophelele uma sikholwa nguye.UJesu Kristu wenza ukuthi uNkulunkulu abone ukulunga kithi: ” ukuba yilowo nalowo okholwa yiyo angabhubhi, kodwa abe nokuphila okuphakade.”

UPawulu encwadini  eya kwabaseGalathiya,uthi noma ubani ozama ukuba olungileyo ngokulalela umthetho ngokuphelele uwela ngaphansi kokulahlwa kwawo ngoba akekho ongafinyelela ekupheleleni  ngokulandela okusahlulayo.Insindiso izangokukholwa ngu Jesu Kristu besekuba ngukulunga.  Ngaleyo ndlela “isiqalekiso” siyisijeziso saphezulu sokwehluleka ukugcina umthetho, okuholela ekuhlukaneni noNkulunkulu.  Nokho, umhlatshelo kaKristu sikholwa wukuthi wasihlenga  kulesi siqalekiso sokuhlulwa wukugcina umthetho.UNkulunkulu  usivumela ukuba siphile ngokukholwa kunokuba sibambelele ngokuqinile emthethweni osahlulayo.Uma uhola uR30 000 umthetho wokukhipha  okweshumi uthi Letha uR3000 njalo njengomnikelo wezishumi.Umanje uke wahluleka ukukhipha u R3000 sewonile usuhlukene noNkulunkulu kumoya.Sekudinga uvume isono sakho sokwaphula umthetho ozibekele wona.Nikela lokho onakho ngaleso sikhathi ujabule.Kanti uma ukholwa ngu Jesu Kristu akukho lapho uzithola khona ungasasindisiwe usuya ekulahlweni.Uhlala njalo ungumntwana kaNkulunkulu,unikelile noma unganikelanga.UJesu Kristu ” has offered Himself on your behalf. Ukulalela IZwi likaNkulunkulu sihambe ngobungcwele kulandela ukusindiswa kwethu ngokufa kuka Jesu Kristu esiphambanweni.Siqale sikholwe ngu Jesu Kristu,sisindiswe, besesihamba ngobungcwele ukuze kugcwaliseke ukuthi sisindisiwe.Sihamba ngokukholwa nguJesu Kristu owasifelayo bese silungisiswa.
 

“Isiqalekiso Somthetho” eBhayibhelini

Duteronomi 27:26

“ ‘Makaqalekiswe ongawaqinisi amazwi alo mthetho ukuba awenze.’ “Bonke abantu bayakusho ukuthi: ‘Amen.’

Leli vesi leTestamente Elidala liwumthombo wenkulumo, ethi, “Uqalekisiwe ongasekeli amazwi alo mthetho ngokuwagcina. Futhi bonke abantu bayakuthi ‘Amen!’”. 

Incazelo kaPawulu kwabaseGalathiya:

UPawulu usebenzisa leli vesi ukuze abonise ukuthi umthetho ngokwawo awu  mubi kodwa uma uzama ukuzuza insindiso ngokuwugcina ubeka umuntu ngaphansi kwesiqalekiso ngoba udinga ukulalela okuphelele nokuphelele, okungenakwenzeka.

UKristu “Wawahlenga” Kanjani Amakholwa 

Ukuthwala Isiqalekiso:

NgokukaPawulu, uKristu “wasihlenga esiqalekisweni somthetho ngokuba yisiqalekiso ngenxa yethu”.  Ukufa kwakhe esiphambanweni kuqondwa njengokuthatha ukulahlwa nesijeziso umthetho owasibeka kulabo abahlulekile ukukugcina.

Ukuphila Ngokukholwa:

Ngenxa yokuthi uKristu wathatha isiqalekiso, amakholwa awasekho ngaphansi kokulahlwa ngumthetho.  Kunalokho, kufanele baphile ngokukholwa kuKristu, okuletha isibusiso ekuqaleni esathenjiswa u-Abrahama kuwo wonke umuntu, kungakhathaliseki ukuthi ungowaluphi uhlanga.

Kafushane: Umqondo wokuthi “umthetho uqalekisiwe” umqondo wemfundiso yenkolo yobuKrestu ubhekise ekugwetshweni okwehlela labo abangakwazi ukulalela umthetho kaNkulunkulu ngokuphelele.  Ukufa kukaKristu kubonakala njengendlela amakholwa akhululwa ngayo kulesi siqalekiso, okuwenza akwazi ukulungisiswa phambi kukaNkulunkulu ngokukholwa ngu Jesu Kristu.

Ukwesekwa kweBandla neMishini:

Iminikelo isiza ukusekela ukusebenza kwebandla, ukusabalalisa iVangeli, nokukhonza izidingo zabanye. 

Mathewu 23:23

ubonisa uJesu eqinisekisa ukweshumi kodwa ebeka kuqala izindaba zoMthetho ezibaluleke kakhulu, njengobulungisa, isihe, nokwethembeka. 

Umnikelo womfelokazi

Mark 12:41-44

sisebenza njengesibonelo sokholo lweqiniso nokuphana, nakuba kungafaki okweshumi okuyimpoqo. 

Nakuba okweshumi kungeyona impoqo kumKristu, kodwa iTestamente Elisha ligcizelela ukubaluleka nezinzuzo ( benefits )  zokunikela ngokuzithandela.

(  Although tithing is not mandatory for Christians, the New Testament emphasizes the importance and benefits of voluntary giving )

Kufanele sinikele ngokusemandleni ethu. Ngezinye izikhathi lokho kusho ukunikela ngaphezu kwamaphesenti ayishumi; ngezinye izikhathi lokho kungase kusho ukunikela kancane. Kuya ngekhono lomKrestu kanye nezidingo zomzimba kaKristu. Wonke umKristu kufanele athandaze ngenkuthalo futhi afune ukuhlakanipha kukaNkulunkulu endabeni yokupha neyokunikela.

 James 1:5

Uma-ke kukhona kini oswela ukuhlakanipha, makacele kuNkulunkulu obapha bonke ngobuhle engajakadi, khona uyakuphiwa.

Kufanele sinikele ngenjongo eqondile nangenhliziyo ejabulayo.

Ngaphambu kokuba uqhubeke ibanga elide nalesisifundo yazi ukuthi wena usifunda  UNGUMKRESTU ukholwa ngu Jesu Kristu.Lesisifundo sifundisa uMkrestu ngokubaluleka kokunikela nezibusiso esizamukela zivela ku Nkulunkulu umasinikela sijabule enhliziyweni.

Kuwo womabili iTestamente Elidala neLisha, sibona isifiso sikaNkulunkulu sokuthi abantwana Bakhe babonise ububele kwabampofu nabasweleyo. UJesu wathi abampofu bayohlala benathi

Mathewu 26:11

ngokuba abampofu ninabo njalo, kepha mina aninami njalo.

Wathi futhi labo ababonisa umusa kwabampofu, abagulayo, nabaswele empeleni ngeminikelo yabo bamkhonza Yena uJehova mathupha.Abanakelela abahluphekayo bayovuzwa ngokufanele.

Mathewu 25:35–40 

Ngokuba ngangilambile, nangipha ukudla; ngangomile, nangiphuzisa; ngangingumfokazi, nangingenisa; ngihamba ze nangembathisa; ngangigula, nangihamba; ngangisetilongweni, neza kimi.’ “Khona bayakuyiphendula abalungileyo ngokuthi: ‘Nkosi, sakubona nini ulambile sakupha ukudla, noma womile sakuphuzisa, na? Sakubona nini ungumfokazi sakungenisa, noma uhamba ze sakwembathisa, na? Sakubona nini ugula, noma usetilongweni, seza kuwe, na?’ “Isiyakuphendula iNkosi, ithi kubo: ‘Ngiqinisile ngithi kini, njengokuba nikwenzile komunye walaba bafowethu abancane, nikwenzile kimi.’

Akungabazeki ukuthi indlala nobumpofu kubantu kugcwele emhlabeni.UNkulunkulu abampofu uyabanakekela ngokubusisa ababusisiweyo.

Indlala nobumpofu kubi Futhi kucekela phansi izimpilo zabantu.UNkulunkulu ungakubo abahluphekayo.

Singabantwana  bakaNkulunkulu asikwazi ukungabi nandaba   nalabo abaswele, ngoba lokho uNkulunkulu akulindele kithi maqondana nokunakekela abampofu kuhlanganiswe kuyo yonke imiBhalo.Lonke IBhayibheli limayelana nabantu abampofu emoyeni nasemyameni.

 Jeremiya 22:16 

Wahlulela abaswelayo nabampofu, kwaba kuhle; angithi lokhu kungukungazi mina na?” usho uJehova.

NKJV

He judged the cause of the poor and needy; Then it was well. Was not this knowing Me?” says the Lord .

Futhi uMose wayala abantu bakhe indlela yokuphatha abadingayo nabampofu: “Bapheni ngesandla esivulekile, nikwenze kungabi ngenhliziyo ebuhlungu, ngalokho uJehova uNkulunkulu wakho uyakukubusisa emsebenzini wakho wonke nakukho konke obeka kukho isandla sakho.”

UJesu wakhuza abaholi benkolo bosuku lwaKhe, ethi: “Kodwa maye kini baFarisi, ngokuba ninikela okweshumi kweminti neruwi nakuyo yonke imifino, futhi nidebese ukulunga nothando lukaNkulunkulu, lokhu bekufanele nikwenze, anikunakanga okunye!” ( Luka 11:42 ) UJesu wasola abaholi benkolo bosuku lwaKhe. Laba baFarisi babelalela uMthetho KaMose ngokuthi babekhipha okweshumi ngokucophelela, kodwa bengamthandi ngempela uNkulunkulu. Baphonselwa inselelo yokwenza kokubili.

Duteronomi 15:10 

Womnika nokumnika, inhliziyo yakho ingakhathazeki lapho umnika, ngokuba ngenxa yalokho uJehova uNkulunkulu wakho uyakukubusisa emsebenzini wakho wonke nakukho konke obeka kukho isandla sakho.

  Proverbs 14:31

Ocindezela ompofu usola uMenzi wakhe, kepha onomusa koswelayo uyamdumisa.

Ingxenye yokuqala yezAga 14:31 ithi, “Ocindezela abampofu udelela uMenzi wabo.” Izaga, eqinisweni, zigcwele amavesi abonisa ngokucacile ukuthi uNkulunkulu uyabathanda abampofu futhi uyacasuka lapho abantwana Bakhe bengabanaki

Proverbs 17:5

Oklolodela ompofu usola uMenzi wakhe, nothokoza ngengozi akayikuyekwa.

Sesiqala futhi ukuzincoma na? Kumbe siyadinga yini njengabanye izincwadi zokusincoma eziza kini noma ezivela kini na? Nina niyincwadi yethu elotshwe ezinhliziyweni zethu, eyaziwa ifundwa ngabantu bonke, nibonakala ukuthi niyincwadi kaKristu eyenziwe ngokukhonza kwethu, ilotshiwe kungengoyinki* kodwa ngoMoya kaNkulunkulu ophilayo, kungabi sezibhebheni zamatshe kodwa ezibhebheni eziyizinhliziyo zenyama. Kepha sinethemba elinjalo ngoKristu kuNkulunkulu, kungesikho ukuthi singaba namandla ngokwethu okucabanga ngotho ukuthi luvela kithi, kodwa amandla ethu avela kuNkulunkulu, oyena futhi osenzela amandla okuba yizikhonzi zesivumelwano esisha, singesiso esegama kodwa esikaMoya; ngokuba igama liyabulala, kodwa uMoya uyaphilisa.

Proverbs 19:17

He who has pity on the poor lends to the Lord , And He will pay back what he has given.

UMkhosi Wamadokodo ( Feast of the Tabernacle)

Uma uzama ukuhlukanisa phakathi kokweshumi neminikelo, kubalulekile ukuqonda kuqala umqondo wokweshumi. AmaKristu namuhla avame ukucabanga ukuthi lokho anikela ngakho ebandleni lakubo kuwokweshumi, kuyilapho empeleni kuwumnikelo.  Okweshumi kwamaKristu kuyigama elingalungile ngoba amaKristu awabophekile ukuba agcwalise umyalo wokukhipha okweshumi njengoba kwakunikezwa ama-Israyeli njengengxenye yoMthetho KaMose. Okweshumi kwakuyimfuneko yoMthetho lapho wonke ama-Israyeli kwakufanele anikele ngawo amaphesenti ayishumi akho konke ayekuthola futhi akuthule etabernakele/ithempeli ( Levitikusi 27:30; Numeri 18:26; Duteronomi 14:24; 2 IziKronike 31:5). Akukho lapho iTestamente Elisha liyala, noma litusa ngisho nokuthi, amaKristu azithobe esimisweni esingokomthetho sokukhipha okweshumi. UPawulu uthi amakholwa kufanele abeke eceleni ingxenye yeholo lawo njengomnikelo, kodwa lokhu akukona okweshumi (1 Korinte 16:1–2).

Emikhosini yakwa Israel babenza “njengezinhlobo” ezilungiselela indlela yokuqonda ( understand) umhlatshelo wokugcina kanye nesihlengo esinikeziwe kubantu bonke abakholwa  ngu Jesu Kristu.Konke okuyiminikelo Kwa Israel kwakubikezela ukufika  kwe Nkosi uJesu Kristu ongumnikelo opheleleyo.WASALA ekuqondeni ukuthi uJesu Kristu ungumnikelo oqonde ukuvikela nokusindisa thina ukuze singayi ekwahlulelelweni ngenxa yezono zethu  uzoduka uliphethe iBhayibheli.Uyadinga ukwamukela uJesu Kristu abeyi Nkosi noMsindisi kuqala ukuze wamukeliswe uMoya oNgcwele uThisha seBhayibheli.UMoya oNgcwele uzokusiza uqonde ukuthi iBhayibheli lingu Jesu Kristu,lingu Nkulunkulu Futhi lingu Moya oNgcwele.UMasithi siyakholwa kodwa uJesu Kristu engekho ezimpilweni zethu sikholelwa ukuyaphi pho.” We are wasting our time”.

Onomusa kompofu utsheleka uJehova, nomsebenzi wakhe uyawubuyisela kuye.

Thinasonke siyiBandla likaNkulunkulu namhlanje senza umnikelo wokubonga uNkulunkulu ngo Jesu Kristu othethelela izono zethu.Ngakho ke uma sinikela kufanele sinikele kakhulu sazi ukuthi asisezukufa.We will live forever with God.Kukhulu kakhulu ukwazi ukuthi noma sifa sizovuka.Sifanele ukuthi uma nje kukhulunywa ngokunikela senzele uNkulunkulu.Masibangisane ngakho ukunikela.Singagodli iminkelo yethu .Sinikele kakhulu kusuka enhliziyweni sijabulela ukuthi sinokuphila okuphakade ngenxa yokufa kuka Jesu Kristu efela Abakholwa nguye.Sibonga uNkulunkulu ukuthi sizophila no Nkulunkulu ingunaphakade.

Kuyona yonke lemikhosi emithathu yakwa Israel into egqamile ukuthi kuyanikelwa. Abantwana baKwa Israel bafundiswa ukuthi kuyanikelwa kuJehova.Uma unikela usuke ukhombisa ukuthi uyamhlonipha uJehova uNkulunkulu wakho.UIsrael wafundiswa ukunikela Futhi kwafakwa kubo kuwumthetho  bakwamukela bakwenza.Namhlanje ukunikela nokupha akusafakwa kithi njengomthetho kodwa UMoya oNgcwele ukuloba enhliziyweni yethu kungelona ipeni kodwa ngoMoya oNgcwele.Akekho okufanele aphoqe omunye ukuthi akanikele.Sekufanele Sinikele sijabule namhlanje ngenxa Ka Kristu.

2 Corithians 3:1-6

Sesiqala futhi ukuzincoma na? Kumbe siyadinga yini njengabanye izincwadi zokusincoma eziza kini noma ezivela kini na? Nina niyincwadi yethu elotshwe ezinhliziyweni zethu, eyaziwa ifundwa ngabantu bonke, nibonakala ukuthi niyincwadi kaKristu eyenziwe ngokukhonza kwethu, ilotshiwe kungengoyinki* kodwa ngoMoya kaNkulunkulu ophilayo, kungabi sezibhebheni zamatshe kodwa ezibhebheni eziyizinhliziyo zenyama. Kepha sinethemba elinjalo ngoKristu kuNkulunkulu, kungesikho ukuthi singaba namandla ngokwethu okucabanga ngotho ukuthi luvela kithi, kodwa amandla ethu avela kuNkulunkulu, oyena futhi osenzela amandla okuba yizikhonzi zesivumelwano esisha, singesiso esegama kodwa esikaMoya; ngokuba igama liyabulala, kodwa uMoya uyaphilisa.

Lena yimikhosi emikhulu yakwa Israel.Lemikhosi uNkulunkulu wenza ukuba bayenze Kwa Israel ukulungiselela ukufika komnikelo Omkhulu. UNkulunkulu  umnikelo omuhle nomkhulu wawulethela umhlaba wonke.Ukufika kuka Jesu Kristu ewumnikelo ophelele akubanga wona umnikelo ka Israel kuphela.Ukufika kuka Jesu Kristu kuwumnikelo Omkhulu wabantu bonke emhlabeni.Bonke abantu  Abakholwa ngu Jesu Kristu indodana kaNkulunkulu ophezu kwakho konke izono zabo ziyathethelelwa.Lokhu kusho ukuthi iminikelo eyayenziwa Kwa Israel  kwabe kuluphawu lokubonga izinto ezinhle uNkulunkulu abezenzele abantwana baKwa Israel.

Proverbs 22:2

Abacebileyo nabampofu bahlangene; uJehova ungumenzi wabo bonke.

Proverbs 22:9, 16

Oneso elimnene uyakubusiswa, ngokuba uyapha ompofu okwesinkwa sakhe. Ocindezela ompofu ukuba azandisele nophayo isicebi bayakuba ngabokuswela kuphela.

Proverbs 22: 22–23

Ungamphangi ompofu ngokuba empofu, ungamchobozi oswelayo esangweni, ngokuba uJehova uyakumela indaba yabo, aphuce ababaphucayo umphefumulo wabo.

Proverbs 28:27

Opha ompofu akayikuswela, kepha ositheza amehlo akhe uyakuba neziqalekiso eziningi.

Proverbs 29:7

Olungileyo uyazi indaba yabampofu, kepha omubi akayiqondi.

Proverbs 31:8–9

“Sivulele isimungulu umlomo wakho, umele bonke abantwana abayizintandane. Vula umlomo wakho, wahlulele ngokulunga, umele abahluphekayo nabampofu.” 

Umphumela wokunganaki usizi lwabampofu uvezwa ngokucacile encwadini yezAga:

Uma umuntu evala izindlebe zakhe ukuze angakuzwa ukukhala kompofu, naye uyakukhala, angaphendulwa.

  Proverbs 21:13 

Ovala indlebe yakhe ngokukhala kompofu naye uyakukhala angaphendulwa.

Ngakho-ke, abantu abahluphekayo bangase bazizwe becindezelekile. 

Proverbs 28:27

Opha ompofu akayikuswela, kepha ositheza amehlo akhe uyakuba neziqalekiso eziningi.

Opha ompofu akayikuswela, kepha ositheza amehlo akhe uyakuba neziqalekiso eziningi. Phakathi kwezono eziningi zaseSodoma ezichazwe kuGenesise 19, abantu bakhona “babezidla, besuthi, benganaki, bengabasizi abahluphekayo nabampofu

Ezekiel 16:49

“ ‘Bheka, nakhu ukona kukadadewenu iSodoma; ukuzidla, nokusutha ukudla, nokuzinza okuthuleyo kwakukhona kulo nakuwo amadodakazi alo, kepha aliqinisanga isandla sabampofu nabaswelayo.

NKJV

Ezekiel 16:49

Look, this was the iniquity of your sister Sodom: She and her daughter had pride, fullness of food, and abundance of idleness; neither did she strengthen the hand of the poor and needy.

ITestamente Elisha licacile ngendlela efanayo ukuthi kufanele sibanakekele kanjani abampofu. Ivesi elilodwa elifingqa kahle uthando lwethu esililindele litholakala eNcwadini yokuqala kaJohane: “Uma umuntu enezinto ezibonakalayo futhi ebona umfowabo eswele kodwa angamhawukeli, uthando lukaNkulunkulu lungaba kanjani kuye na? Okubaluleke ngokulinganayo

 

Isahlulelo esichazwe lapha sandulela ukubusa kukaKristu kweminyaka eyinkulungwane futhi ngokuvamile kubhekiselwa kukho ngokuthi “ukwahlulela kwezizwe,” lapho labo ababuthene ngaphambi kukaKristu beyohlukaniswa babe amaqembu amabili—izimvu ngakwesokunene saKhe nezimbuzi ngakwesobunxele saKhe. Labo abangakwesobunxele bayothunyelwa “emlilweni waphakade olungiselwe udeveli nezingelosi zakhe” ( ivesi 41 ), kanti abangakwesokudla bayothola ifa labo laphakade ( ivesi 34 ). Nokho, okuphawulekayo ulimi olusetshenziswa uKristu lapho ekhuluma nalamaqembu ahlukene. Izimvu ngokuyisisekelo zituswa ngokunakekela abampofu, abagulayo, ababoshiwe, nabasengozini. Ngakolunye uhlangothi, izimbuzi ziyajeziswa ngenxa yokungazikhathaleli nokungazithatheli izinyathelo. Lapho abalungileyo bembuza ukuthi bazenza nini lezi zinto, uKristu uphendula ngokuthi, “Noma yini enayenzela omunye walaba bafowethu abancane kakhulu, nayenzela mina.

Akufanele sikuqonde kabi lokhu njengokusho imisebenzi emihle yezimvu efakwe ekuzuzeni kwabo insindiso; kunalokho, le misebenzi emihle ‘yayiyisithelo’ noma ubufakazi bokuthi basindisiwe ngomusa

Ephesians 2:8–10

Ngokuba ngomusa nisindisiwe ngokukholwa; nalokhu akuveli kini, kuyisipho sikaNkulunkulu; akuveli ngemisebenzi, ukuze kungabikho ozibongayo. Ngokuba singumsebenzi wakhe kuKristu Jesu, sidalelwe imisebenzi emihle ayilungisela ngaphambili uNkulunkulu ukuba sihambe kuyo.

Incwadi yabase Efesu 2:8-10 iphinde ifakazele ukuthi ukuzinikela kuKristu ngempela kuyohambisana nobufakazi obungenakuphikwa bempilo eguquliwe. Khumbula, sadalelwa ukwenza imisebenzi emihle, uNkulunkulu ayilungiselela kusengaphambili ukuba siyenze, futhi “imisebenzi emihle” uKristu akhuluma ngayo kuMathewu 25 ihlanganisa ukunakekela abampofu.

James 2:26

Ngokuba njengalokhu umzimba ngaphandle komoya ufile, kanjalo nokukholwa ngaphandle kwemisebenzi kufile.

James 1:22 

Yibani ngabalenzayo izwi, ningabi ngabalizwayo kuphela, nizikhohlisa.

Ngokufanayo, uJohane wathi, “Lowo othi, ‘Ngiyamazi,’ kodwa engenzi lokho akuyalayo, ungumqambimanga, neqiniso alikho kuye. . . . Futhi amazwi kaKristu Uqobo Lwakhe: “Uma ningithanda, niyakugcina lokho engikuyala ngakho”

John 14:15

“Uma ningithanda, niyakugcina imiyalo yami.

IZwi likaNkulunkulu lisinikeza ukuqonda enhliziyweni Yakhe ngabampofu kanye nesiqondiso sendlela okufanele sibanakekele ngayo. Uma sinokholo kuJesu ngokweqiniso, kufanele futhi sabelane ngokukhathalela kwakhe abampofu. UJesu wasiyala ukuthi sithandane

John 13:34–35

“Ngininika umyalo omusha wokuba nithandane; njengalokhu nginithandile, nani nithandane. Ngalokho bonke bayakukwazi ukuthi ningabafundi bami, uma nithandana.”

Futhi iyiphi indlela engcono yokubonisa uthando nomusa nobubele bukaJesu Kristu kunokuzama ukufinyelela “abancane kunabo bonke” phakathi kwethu?

AmaKristu amaningi alwa nenkinga yokukhipha okweshumi. Kwamanye ama Local Church ukukhipha okweshumi kugcizelelwa ngokweqile. Kwamanye ama Local Church akuvamile ukuba kukhulunywe ngakho, futhi amakholwa angase angazazi iziyalezo zeBhayibheli mayelana nenjabulo yokupha.Ukupha kufanele ukwenze ujabule.Umuntu akaphoqwa ukuthi anikele .

Okweshumi kwangempela kungumthetho weTestamente Elidala kuIsrayeli.Ukunikela ukuze kusekelwe umsebenzi kaNkulunkulu,kanye nokupha labo abaswele, kuyingxenye yokuziphatha okuhle uNkulunkulu akulindele eBandleni lakhe.

  2 IziKronike 31:5

Lanele ukusakazeka nje leli zwi, abantwana bakwa-Israyeli banikela kakhulu ngolibo lwamabele, nolwewayini, nolwamafutha, nolwezinyosi, nakuzo zonke izithelo zamasimu, baletha kakhulu okweshumi kwakho konke.

Umthetho weTestamente Elidala wawudinga ukuthi ama-Israyeli akhiphe okweshumi ngezikhathi ezahlukene nangezinhloso ezehlukene—ukweseka amaLevi

Numeri 18:21, 24

ukugubha imikhosi ( Duteronomi 14:22–27 ), kanye nokunakekela abampofu bezwe ( Duteronomi 14:28–29 ). Abanye baqonda okweshumi kweTestamente Elidala njengendlela yentela ukuze kuhlinzekelwe izidingo zabapristi namaLevi.

Incwadi  Ka Levitikus 23 iveza uNkulunkulu ekubeka  kucace ukuthi iminikelo yethu kufanele ibasize abampofu nalabo abafika emizini yethu.UNkulunkulu uyazi ukuthi thina uyasibusisa ngayo yonke ingcebo yakhe.UNkulunkulu uthi ke lapho sesibusisiwe asingashaqi konke esibusiswe ngakho.Asingazicabangeli thina sodwa ( selfishness).Akufanele sidle  nokudla kwezintandane,abampofu nabafokazi uNkulunkulu akubeke kithi.

Incwadi Ka  Levitikus 23  isifundisa ngemikhosi emithathu  ebalulekile eyayenziwa Kwa Israel.

Levitikus 23:37

“ ‘Le iyimikhosi emisiweyo kaJehova eniyakuyimemezela ibe yimihlangano engcwele ukunikela ngomnikelo womlilo kuJehova, umnikelo wokushiswa nomnikelo wempuphu, umhlatshelo neminikelo yokuphuzwa, kube yilowo nalowo ngosuku lwawo.

Namhlanje kwi Testamente Elisha siphila ezikhathini lapho uNkulunkulu ethi umthetho wakhe akasezukuwu beka ngaphandle kumuntu kodwa usulotshiwe ngu Moya oNgcwele kumuntu enhliziyweni yakhe.

Jeremy 31: 33

“Kepha yilesi esiyisivumelwano engizakusenza nendlu ka-Israyeli emva kwalezo zinsuku,” usho uJehova: “ngiyakufaka umthetho wami ezibilinini zabo, ngiwulobe ezinhliziyweni zabo, ngibe nguNkulunkulu wabo, bona babe ngabantu bami;

Yena ungu Nkulunkulu wethu.Thina singabantu bakhe

2 Corinthians 3:1-6

Sesiqala futhi ukuzincoma na? Kumbe siyadinga yini njengabanye izincwadi zokusincoma eziza kini noma ezivela kini na? Nina niyincwadi yethu elotshwe ezinhliziyweni zethu, eyaziwa ifundwa ngabantu bonke, nibonakala ukuthi niyincwadi kaKristu eyenziwe ngokukhonza kwethu, ilotshiwe kungengoyinki* kodwa ngoMoya kaNkulunkulu ophilayo, kungabi sezibhebheni zamatshe kodwa ezibhebheni eziyizinhliziyo zenyama. Kepha sinethemba elinjalo ngoKristu kuNkulunkulu, kungesikho ukuthi singaba namandla ngokwethu okucabanga ngotho ukuthi luvela kithi, kodwa amandla ethu avela kuNkulunkulu, oyena futhi osenzela amandla okuba yizikhonzi zesivumelwano esisha, singesiso esegama kodwa esikaMoya; ngokuba igama liyabulala, kodwa uMoya uyaphilisa.

Uma uzama ukuhlukanisa phakathi kokweshumi neminikelo, kubalulekile ukuqonda kuqala umqondo wokweshumi. AmaKristu namuhla avame ukucabanga ukuthi lokho anikela ngakho ebandleni lakubo kuwukweshumi (Tithe) ,kanti kuyilapho empeleni kuwumnikelo ( offerings ). Okweshumi kwamaKristu kuyigama elingalungile ngoba amaKristu awabophekile ukuba agcwalise umyalo wokukhipha okweshumi njengoba kwakunikezwa ama-Israyeli njengengxenye yoMthetho KaMose. Okweshumi kwakuwu Mthetho lapho wonke ama-Israyeli kwakufanele anikele ngawo amaphesenti ayishumi akho konke ayekuthola futhi akuthule etabernakele/ithempeli 

Levitikusi 27:30

“ ‘Nokweshumi konke kwezwe, okwembewu yezwe noma okwezithelo zemithi, kungokukaJehova; kungcwele kuJehova.

 Numeri 18:26

“Futhi uyakukhuluma kumaLevi, uthi kuwo: ‘Nxa nithabatha kwabakwa-Israyeli okweshumi engininike khona kuvela kubo, kube yifa lenu, niyakunikela ngomnikelo wokuphakanyiswa kuJehova, okweshumi kokweshumi.

Duteronomi 14:24

 2 IziKronike 31:5

Akukho lapho iTestamente Elisha liyala, noma litusa ngisho nokuthi, amaKristu azithobe esimisweni esingokomthetho sokukhipha okweshumi. UPawulu uthi amakholwa kufanele abeke eceleni ingxenye yeholo lawo njengomnikelo, kodwa lokhu akukhona okweshumi

1 Korinte 16:1–2

UJesu Kristu wawugcwalisa uMthetho KaMose. Isithunzi sesimiso semikhosi sapheleliswa kuYe. Ithempeli lalingasadingeki ekukhulekeni . Kunalokho, “abakhulekayo  beqiniso bayokhuleka ku Nkulunkulu ngoMoya nangeqiniso.” 

Johane 4:23 

Bonke ababeka ukukholwa kwabo kuKristu bakha i Bandla, elamiswa ngemva kokwenyuka kukaJesu. IBandla lisemhlabeni wonke jikelele ( Internationally ) futhi livezwa ngendlela ehlukile emibuthanweni yendawo yamakholwa ( Local Churches)

Njengengxenye yoMthetho KaMose, okweshumi kwaphetha ngokugcwaliseka komthetho. Amakholwa eTestamente Elisha awagunyaziwe ukunikela ngamaphesenti ayi-10, kodwa sisabizelwa ukuba sihlanganyele ngokwezimali emsebenzini webandla futhi sinakekele labo abasinakekelayo ngokomoya. 

1 Corinthians   9:13–14 

Anazi yini ukuthi abaphethe imisebenzi yethempeli badla okwethempeli nokuthi abakhonza e-altare bahlanganyela ne-altare na? Ngokunjalo iNkosi imisile ukuba abamemezela ivangeli baphile ngevangeli.

Ngendlela efanayo, iNkosi iyalile ukuthi labo abashumayela ivangeli kufanele baziphilise ngevangeli.

1 Timothy 5:17–18 

“Abadala abaqondisa kahle izindaba zebandla bafanele ukudunyiswa ngokuphindiwe, ikakhulukazi labo abamsebenzi wabo wokushumayela nokufundisa. Ngoba umbhalo uthi: ‘Ungayifaki isifonyo inkabi lapho ibhula amabele,’ futhi ‘Isisebenzi sifanele inkokhelo yaso.’” Ukupha kwethu kuhloselwe futhi ukusekela umsebenzi wezithunywa zevangeli

2 Corinthians 4:1-19

1 Thimothewu 5:3

Akukho ndawo eTestamenteni Elisha lapho ibeka khona iphesenti lemali engenayo umuntu okufanele ayinikele. AmaKristu awabophekile ukuba akhiphe okweshumi okungamaphesenti ayishumi. Kodwa umBhalo uyawakhuthaza amakholwa ukuba njalo abeke eceleni imali ukuze anikele “ngokuvumelana neholo”

1 Corinthians 16:2

Ngosuku lokuqala lweviki akube yilowo nalowo azibekelele eqongelela njengenhlanhla yakhe, ukuze kuthi nxa ngifika, kungabi yikhathi kwenziwa umnikelo.

 2 Korinte 8:12

Ngokuba uma uthando lukhona, kwamukeleka njengalokho umuntu anakho, kungenjengalokho angenakho.

EBhayibhelini, amaLevi ayeyisizwe sakwa-Israyeli esivela kuLevi.ULevi ungenye  yamadodana  kaJakobe. Ama Levi abekhethelwe inkonzo yezenkolo etabernakele futhi kamuva eThempelini laseJerusalema.  Ngokungafani nezinye izizwe zakwa-Israyeli, amaLevi awazange ayithole ingxenye yezwe lesithembiso futhi kunalokho ayezinikele ekukhonzeni uNkulunkulu nasekusizeni abapristi. 

Ubupristi: Inzalo ka-Aroni, phakathi kwesizwe samaLevi, yayikhethwe njengabapristi. Wonke amaLevi ayesiza emisebenzini ehlukahlukene yasethempelini. 

Inkonzo Yethempeli: AmaLevi enza imisebenzi efana nokuqapha ithempeli, ukulungisa imihlatshelo, nokudlala umculo phakathi nokukhulekela. 

Ukufundisa Nokuphatha: Baphinde bakhonza njengabahluleli, abafundisi bomthetho, ngisho nanjengabalindisango. 

AmaLevi awazange anikezwe indawo ethile okungeyabo, kodwa ayehlala emadolobheni .Ama Levi asakazeke kuzo zonke ezinye izizwe.

Isimo Esikhethekile: IBhayibheli libonisa ukuthi amaLevi akhethwa ngenxa yendima yawo ngenxa yentshiseko yawo ngoNkulunkulu, okungenzeka kwabonakala ngezenzo zawo phakathi nesigameko sethole legolide. 

Izindima Ezihlukahlukene: AmaLevi ayengahlanganyeli ohlotsheni olufanayo lwenkonzo.  Abanye babengabaculi, abanye njengabaqaphi, abanye njengabasizi babapristi. 

Isevisi Yezizukulwane: Ama-Levi ngokuvamile aqala inkonzo yawo eneminyaka engu-25 futhi aye athatha umhlalaphansi eneminyaka engu-50. 

Levi | Ubuphristi, Isizwe SakwaLevi, Inkolo Yakwa-Israyeli

Labo abenza izinkonzo ezingaphansi ezihlangene nokukhulekela kwasobala babaziwa ngokuthi amaLevi. Kulesi sikhundla, amaLevi ayengabahlabeleli, abalindisango, …

Ingabe imfundiso yokweshumi ekuMalaki 3:9-10 iyasebenza kithi namuhla?

UMalaki 3:9-10 uvame ukusetshenziselwa ukufundisa isidingo sokuthi amaKristu akhiphe okweshumi emasontweni endawo namuhla. Leso siqephu sifundeka kanje: “Niqalekisiwe ngesiqalekiso, ngokuba niyangiphanga, isizwe sonke sakini; lethani okweshumi okuphelele endlini yengcebo ukuba kube nokudla endlini yami, ningivivinye ngalokho,” usho uJehova Sebawoti, ‘ukuba angiyikunivulela amafasitele asezulwini, nginithululele isibusiso, kuze kungabikho ukuswela. Ingabe le mfundiso iyasebenza kumaKristu namuhla?

Okokuqala, umongo wale ndima uthinta ama-Israyeli ngokungalethi iminikelo yawo ethempelini. Ngenxa yokungalaleli kwabo, uNkulunkulu wayebahlulele ngesivuno esincane. INkosi yababekela inselele ukuba balethe “okweshumi okuphelele” kwemihlatshelo yokusanhlamvu (Levitikusi 6:14-23) futhi babone ukuthi uzobabusisa ngensada yezitshalo ezizayo. “Inqolobane,” okukhulunywa ngayo evesini 10, iyindawo yokugcina okusanhlamvu ethempelini.

Okwesibili, le ndima ifundisa ukuthi amaJuda kwakufanele anikele okweshumi njengengxenye yokukhulekela kwethempeli, kodwa ayifundisi ukuthi amaKristu kumelwe anikele emasontweni. Incwadi kaMalaki yabhalwa eminyakeni engaphezu kuka-400 ngaphambi kokuqala kwe Bandla lokuqala eJerusalema. Ukusebenzisa umyalo wayo wokunikeza ithempeli ebandleni lendawo kususa la mavesi emongweni wawo wokuqala.

Ingabe amaKristu eTestamente Elisha ayalwa ukuba akhiphe okweshumi noma cha? Ukuze kucace, okweshumi ngokwezwi nezwi “kuyishumi,” noma amaphesenti ayishumi. U-Abrahama wanikeza umpristi waseSalema okweshumi kwakho konke ayenakho ku- Genesise 14:20. Kamuva, uMthetho KaMose wahlanganisa nemiyalo yokunikela okweshumi ekukhulekeleni kwetabernakele. Okweshumi kukhulunywa ngakho izikhathi ezingu-18 eMthethweni, njengoba abantu kwakumelwe bahlanganyele umkhiqizo wabo nemfuyo yabo ukuze basekele amaLevi, abanakekeli betabernakele. Lesi simiso esifanayo sokukhipha okweshumi kamuva sasiyosetshenziswa ethempelini ( 2 IziKronike 31:5 ).

Umthetho wagcwaliseka kuJesu Kristu ( Mathewu 5:17 ). Lapho ibandla liqala ukukhula ngaphezu kwamaJuda futhi lifinyelela kwabeZizwe, abaholi babhekana nobunzima bokuthi bayawayala la makholwa amasha ukuba alandele uMthetho KaMose noma cha. Ekugcineni, iziyalo ezimbalwa kuphela ezanikezwa ukuze kube nokuthula, kodwa okweshumi kwakungekho phakathi kwazo ( IzEnzo 15:19-21 ).

Umgomo eTestamenteni Elisha uwukunikeza ngokuzithandela ukuze usekele izidingo zabanye ( IzEnzo 2:45; Roma 15:25-27 ), ukusekela izisebenzi ezingamaKristu ( 1 Korinte 9:11-12;                                  Elisha ] Elisha . Alikho inani elithile eliyalelwayo, futhi alikho iphesenti eliphakanyisiwe. Nakuba okweshumi noma okweshumi kwezimali zomuntu kungase kube indinganiso enhle ongayisebenzisa ekunikeleni kobuKristu, kusobala ukuthi i Bandla lokuqala alizange ligxile enanini elithile kodwa kunalokho ligxile ekuhlangabezaneni nezidingo. Lokhu ngezinye izikhathi kwakuhlanganisa ukunikela okungaphezu kweshumi, njengoba amanye amakholwa athengisa amakhaya noma izindawo ukuze ahlangabezane nezidingo ezazikhona ebandleni (IZenzo 4:34-37).

Njengengxenye yoMthetho KaMose, okweshumi kwaphetha ngokugcwaliseka komthetho. Amakholwa eTestamente Elisha awagunyaziwe ukunikela ngamaphesenti ayi-10, kodwa sisabizelwa ukuba sihlanganyele ngokwezimali emsebenzini webandla futhi sinakekele labo abasinakekelayo ngokomoya.  KwabaseKorinte bokuQala 9:13–14 kuchaza, “Anazi yini ukuthi abakhonza ethempelini badla kwethempeli, nokuthi abakhonza e-altare bahlanganyela kulokho okunikelwa e-altare na? Ngendlela efanayo, iNkosi iyalile ukuthi labo abashumayela ivangeli kufanele baziphilise ngevangeli.”  Eyoku-1 kuThimothewu 5:17–18 ithi, “Abadala abaqondisa kahle izindaba zebandla bafanele ukudunyiswa ngokuphindiwe, ikakhulukazi labo abamsebenzi wabo wokushumayela nokufundisa. Ngoba umbhalo uthi: ‘Ungayifaki isifonyo inkabi lapho ibhula amabele,’ futhi ‘Isisebenzi sifanele inkokhelo yaso.’” Ukupha kwethu kuhloselwe futhi ukusekela umsebenzi wezithunywa zevangeli (2 Korinte 4:1-19) 8; 1 Thimothewu 5:3).

Akukho ndawo eTestamenteni Elisha elisho iphesenti lemali engenayo umuntu okufanele ayinikeze. AmaKristu awabophekile ukuba akhiphe okweshumi okungamaphesenti ayishumi. Kodwa umBhalo uyawakhuthaza amakholwa ukuba njalo abeke eceleni imali ukuze anikele “ngokuvumelana neholo” (1 Korinte 16:2; cf. 2 Korinte 8:12). UNkulunkulu uthembisa isibusiso Sakhe kulowo ophayo: “Ohlwanyela ingcosana uyakuvuna ingcosana, nohlwanyela kakhulu uyakuvuna kakhulu, yilowo nalowo kini anikele ngalokho azinqumele enhliziyweni yakhe, kungabi ngokungathandi noma ngokucindezelwa, ngokuba uNkulunkulu uthanda umuphi onamileyo.”— 2 Korinte 9:6-7 . Amanye amaKristu abheka inani elingamaphesenti ayishumi leshumi leTestamente Elidala “njengenani elincane elituswayo” lokunikela kwawo.

Nakuba okweshumi kungesona isibopho kumKristu, iTestamente Elisha ligcizelela ukubaluleka nezinzuzo zokunikela ngokuzithandela. Kufanele sinikele ngokusemandleni ethu. Ngezinye izikhathi lokho kusho ukunikeza ngaphezu kwamaphesenti ayishumi; ngezinye izikhathi lokho kungase kusho ukunikela kancane. Kuya ngekhono lomKrestu kanye nezidingo zomzimba kaKristu. Wonke umKristu kufanele athandaze ngenkuthalo futhi afune ukuhlakanipha kukaNkulunkulu endabeni yokupha (bona uJakobe 1:5). Kungakhathaliseki ukuthi sinikela kangakanani, kufanele sinikele ngezisusa ezihlanzekile, ngenhliziyo ejabulayo, nesimo sengqondo sokukhulekela.


UKUKHIPHA OKWESHUMI

UKUKHIPHA OKWESHUMI

UKUKHIPHA OKWESHUMI

UKUKHIPHA OKWESHUMI

UKUKHIPHA OKWESHUMI

UKUKHIPHA OKWESHUMI

UKUKHIPHA OKWESHUMI

UKUKHIPHA OKWESHUMI

UKUKHIPHA OKWESHUMI

UNkulunkulu uthembisa isibusiso Sakhe kulowo ophayo: “Ohlwanyela ingcosana uyakuvuna ingcosana, nohlwanyela kakhulu uyakuvuna kakhulu, yilowo nalowo kini anikele ngalokho azinqumele enhliziyweni yakhe, kungabi ngokungathandi noma ngokucindezelwa, ngokuba uNkulunkulu uthanda umuphi onamileyo.”— 2 Korinte 9:6-7 . Amanye amaKristu abheka inani elingamaphesenti ayishumi leshumi leTestamente Elidala “njengenani elincane elituswayo” lokunikela kwawo.

KHUMBULA!

ETestamenteni Elidala,imifanekiso, nezehlakalo nokunye okwakwenzeka  kwakufanekisa  uJesu Kristu nendima yakhe ekusindiseni izimpilo zabantu bonke. Lemifanekiso yayingaphelele.Yayisho okukhona kodwa okungaphelele.Ekugcineni opheleleyo wagcina efikile emhlabeni.Ngu Jesu Kristu igama lakhe.UJesu Kristu ufike engumnikelo opheleleyo. Uma uno Jesu Kristu unakho konke.Lokhu kusho ukuthi lezizinto ebezezenzeka kwi Old Testament ziyizifanekiso  ezikhomba ( directing ) ekugcwalisekeni kweTestamente Elisha kuJesu Kristu. 

Ufikile uJesu Kristu emhlabeni.Thatha uJesu Kristu.Methembe yena yedwa khona ke  kumoya uzopheleliswa.

John 3:16

“Ngokuba uNkulunkulu walithanda izwe kangaka, waze wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa ukuba yilowo nalowo okholwa yiyo angabhubhi, kodwa abe nokuphila okuphakade.

 “Imikhosi emikhulu emithathu”

1. Yi Phasika ( Passover)

Levitikus 23:5

Ngenyanga yokuqala ngolweshumi nane lwenyanga kusihlwa kuyiphasika likaJehova.

Lo mkhosi uyisikhumbuzo sokukhululwa kwama-Israyeli ebugqilini baseGibhithe.  Kungumkhosi wenkululeko kanye neziqalo ezintsha. 

2.  Wu Mkhosi Wamasonto ( Feast of Weeks – okukanye usuku lwe Phentekoste )

Levitikus 23:15-16

“ ‘Anozibalela kusukela kolwangakusasa emva kwesabatha, ngosuku enaletha ngalo isithungu somnikelo wokuzuliswa, kuze kube ngamasabatha ayisikhombisa apheleleyo; kuze kufike olwangakusasa emva kwesabatha lesikhombisa anobala izinsuku ezingamashumi ayisihlanu, ninikele ngomnikelo omusha wempuphu kuJehova

Umkhosi wamasonto ugujwa ezinsukwini ezingu-50 ngemva kwePhasika. Umkhosi  wamasonto ubuye ubizwe nge -Shavuot. I Shavuot ibuye  yaziwa nangokuthi Umkhosi           wePhentekoste.Kulomkhosi kusuke kugujwa ukunikezwa kweTorah ( Umthetho ) eNtabeni yaseSinayi, futhi kuwumkhosi wokuvuna, ukugubha ngokukhethekile ukuvunwa kukakolweni. IPhentekoste, eyaziwa nangokuthi Umkhosi Wamasonto,ingumkhosi wokuvuna ogubha ukuphela kokuvunwa kwebhali ( barley ) nokuqala kokuvunwa kukakolweni ( wheat ).

Leviticus 23:34-43

“Yisho kubantwana bakwa-Israyeli, uthi: ‘Ngosuku lweshumi nanhlanu lwaleyo nyanga yesikhombisa kungumkhosi wamadokodo izinsuku eziyisikhombisa kuJehova. Ngosuku lokuqala kuyakuba ngumhlangano ongcwele, ningasebenzi msebenzi. Izinsuku eziyisikhombisa niyakunikela ngomnikelo womlilo kuJehova; ngosuku lwesishiyagalombili nibe nomhlangano ozothileyo, ninikele ngomnikelo womlilo kuJehova; kungumhlangano wokugcina; ningasebenzi msebenzi. “ ‘Le iyimikhosi emisiweyo kaJehova eniyakuyimemezela ibe yimihlangano engcwele ukunikela ngomnikelo womlilo kuJehova, umnikelo wokushiswa nomnikelo wempuphu, umhlatshelo neminikelo yokuphuzwa, kube yilowo nalowo ngosuku lwawo, ngaphandle kwamasabatha kaJehova, nangaphandle kwezipho zenu, nangaphandle kwezithembiso zenu zonke, nangaphandle kweminikelo yenu yonke yesihle eninikela ngayo kuJehova. “ ‘Kepha ngosuku lweshumi nanhlanu lwenyanga yesikhombisa, lapho senibuthile izithelo zezwe, anogcina umkhosi kaJehova izinsuku eziyisikhombisa; ngosuku lokuqala makube ngukuphumula okuzothileyo, nangosuku lwesishiyagalombili kube ngukuphumula okuzothileyo. Ngosuku lokuqala anothabatha izithelo zemithi emihle, namagatsha amasundu, nezingatsha zemithi edumbileyo, neminyezane yemifula, nethabe phambi kukaJehova uNkulunkulu wenu izinsuku eziyisikhombisa. Niyakuwugcina ube ngumkhosi kuJehova izinsuku eziyisikhombisa ngomnyaka; kuyisimiso esiphakade ezizukulwaneni zenu; niwugcine ngenyanga yesikhombisa. Niyakuhlala emadokodweni izinsuku eziyisikhombisa, bonke abangabokuzalwa kwa-Israyeli bahlale emadokodweni, ukuze izizukulwane zenu zazi ukuthi ngabahlalisa abantwana bakwa-Israyeli emadokodweni ekubakhipheni kwami ezweni laseGibithe, nginguJehova uNkulunkulu wenu.’ ”

Umkhosi Wamadokodo, noma i-Sukkot, umkhosi wesonto lonke okhumbula iminyaka engu-40 yama-Israyeli ezulazula ogwadule ngemva koFuduko lwaseGibhithe.Umkhosi Wamadokodo  futhi ugubha isivuno sasekwindla,during the fall harvest

Kwa Israel, kwakudinga ukuba bonke abesilisa abangamaJuda abanamandla baye eJerusalema ukuze bahlanganyele emkhosini futhi benze imihlatshelo. Yomithathu le mikhosi yayidinga  iminikelo “yolibo”- firstfruits.Ulibo, ngokwengqikithi yeBhayibheli, lusho umkhuba wokunikeza ingxenye yokuqala nenhle kakhulu yesivuno noma imali engenayo kuNkulunkulu njengendlela yokubonisa ukubonga nokuzinikela.  Lo mqondo usekelwe ekuqondeni ukuthi zonke izibusiso zivela kuNkulunkulu.

Indaba kaKayini no-Abela kuGenesise 4 isikhombisa ukubaluleka kokunikela ngalokho OKUHLE kakhulu  kuNkulunkulu. Ngokunikela ngalokho OKUHLE kakhulu uvuma ubukhosi nokunikela  kukaNkulunkulu,enikela ngendodana yakhe ukuba ife ukuze thina singafi,kodwa siphile ingunaphakade.

Ngokwesimanje, “isithelo” singamelela imali engenayo, ingcebo, nezinye izibusiso ezitholwa ngumzalwane unyaka wonke.Iminikelo kwaIsrael kwakufanele  yenziwe ethempelini njengendlela yokubonisa ukubonga ngalokho uNkulunkulu akwenzele abantwana baKwa Israel.

Ebakhipha eGibhithe ezweni lobugqila,ebanika izwe lase Canaan ukuba balidle bahlale kulo forever and ever.Ukunikela ngalokho OKUHLE kakhulu Ku Nkulunkulu kuyisenzo sokubonisa ukubonga izibusiso uNkulunkulu asenzela zona  nokuvuma ukuthi uNkulunkulu ungumthombo wazo zonke izibusiso zethu.Kuphinde kubonise ukuthi uNkulunkulu uza  kuqala ekuphileni komuntu – We live a God first life.Akukho lutho uNkulunkulu angenalo.

Ezikhathini zamanje, izithelo   zokuqala ( firstfruit-ulibo lokuqala ) zingaqondwa njengokunikela ingxenye yokuqala yeholo noma ingcebo yomuntu kuNkulunkulu.Kungadlulela nasekunikeleni isikhathi sokuqala nesingcono kakhulu somuntu, amathalenta, nezinto zakhe kuNkulunkulu.Isenzo sokunikela okungcono siwukubonakaliswa kokholo, sikholelwa ukuthi uNkulunkulu uzosibusisa futhi andise izingxenye zempilo yethu  ezisele.Ukunikela akumayelana kuphela ngephesenti elithile, kodwa kunalokho kumayelana nokubeka uNkulunkulu kuqala .

Exodus 34:22–23

“Uyakugcina umkhosi wamasonto, owolibo lukakolweni ovuniweyo, nomkhosi wokuvuna ngasekupheleni komnyaka. Kathathu ngomnyaka abesilisa bakho bonke bayakubonakala phambi kweNkosi uJehova, uNkulunkulu ka-Israyeli.

IzEnzo 2:1 

Kwathi sekufikile usuku lwePhentekoste, bonke babebuthene ndawonye.

Lokhu kusho ukuthi sekufike izinsuku ezinga ” mashumi amahlanu.”

Matthew 9:37–38

Wayesethi kubafundi bakhe: “Ukuvuna kukhulu, kodwa izisebenzi ziyingcosana. Ngakho-ke nxusani eNkosini yokuvuna ukuba ithume izisebenzi, ziye ekuvuneni kwayo.”

IBhayibheli lisebenzisa ISIVUNO ukuchaza ngokuqondile ukuvuna ngolimi oluqondile ( literally ).Njengoba kushunyayelwa ivangeli UNkulunkulu uyatshala.Ngelinye ilanga uNkulunkulu uzothumela izingelosi zizovuna lokho uNkulunkulu akutshalile. IBandla lizohlwithwa.Kuzovunwa. Abakholwa ngu Jesu Kristu bayisivuno esihle esizovunwa yizingelosi.

IBhayibheli liphinda lichaze isivuno ngokomfanekiso, ngolimi olucashile. ( figuratively) ,ukuze libonise amaqiniso angokomoya ( spiritual truth) mayelana nokulungiselela  ukwahlulela ( judgement ).Abakholwa ngu Jesu Kristu  kuzokwahlulelwa / kuzovunwa bayiswe  ekuphileni ingunaphakade noNkulunkulu.Abangakholwa ngu Jesu Kristu kuzokwahlulelwa / kuzovunwa bayiswe ekulahlweni, bafe ingunaphakade noSathana.

Kahle kahle iSivuno siwusuku lwe Pentecoste.Usuku lwe Pentecost/lwesiVuno  luqale kwi Old Testament Kwa Israel lubizwa nge siVuno / Harvest. Usuku lwesi Vuno / lwe Pentecost iholide elibalulekile lamaJuda elikhumbula ukunikezwa kweTorah (uMthetho ) kuMose eNtabeni yaseSinayi. Lolusuku lugujwa   njengo mkhosi wokuVuna / we Pentecost.Kwa Israel lomkhosi uphawula ukuphela kokuvunwa kwebhali  ( uhlobo lwezinhlamvana ezidliwayo ezicishe zifane nokolo /barley ).Kwa Israel kuthi nje uma kuphela ukuvunwa kwe bhali / barley,besekuqala ukuvunwa  kukakolweni / wheat.Bakwenza minyaka yonke. KumaKristu,isiVuno / iPhentekoste lisikhumbuza ukwehla kukaMoya oNgcwele phezu kwaba Phostoli nokuzalwa kweBandla. Ngamanye amazwi kithi siyiBandla likaNkulunkulu,isiVuno sisho ukwehla kuka Moya oNgcwele phezu kwaba Phostoli.Ukwehla kuka Moya oNgcwele kuphinde kusho ukuqala kwe Bandla lika Nkulunkulu.

Usuku lwePhentekoste lubalulekile kwi Testamente elidala nakwi Testamente elisha. Usuku lwesiVuno Kwa Israel lubizwa ngo Mkhosi Wamaviki.

Levitikusi 23:15

“ ‘Anozibalela kusukela kolwangakusasa emva kwesabatha, ngosuku enaletha ngalo isithungu somnikelo wokuzuliswa, kuze kube ngamasabatha ayisikhombisa apheleleyo;

 Duteronomi 16:9

“Wozibalela amasonto ayisikhombisa; kusukela esikhathini oqala ngaso ukubeka isikela ezinhlangeni zamabele woqala ukubala amasonto ayisikhombisa.

Igama lesiGreki lisho “amashumi amahlanu” futhi libhekisela ezinsukwini ezingamashumi amahlanu ezidlulile kusukela ekunikeleni kokuzuliswa kwePhasika. Umkhosi Wamaviki wawugubha ukuphela kokuvunwa okusanhlamvu. Okuthakazelisa/ okujabulisa kakhulu, nokho, ukusetshenziswa kwayo kuJoweli nezEnzo. Uma sibheka emuva esiprofethweni sikaJoweli

13 AUGUST 2025

13 AUGUST 2025

13 AUGUST 2025

13 AUGUST 2025

Joweli 2:28–32

“Kuyakuthi ngasemuva ngithulule uMoya wami phezu kwayo yonke inyama; amadodana enu namadodakazi enu ayakuprofetha, abadala benu baphuphe amaphupho, izinsizwa zenu zibone imibono; naphezu kwezinceku nezincekukazi ngalezo zinsuku ngiyakuthulula uMoya wami. Ngiyakuveza izimangaliso ezulwini nasemhlabeni, igazi, nomlilo, nezinsika zomusi. Ilanga liyakuphenduka ubumnyama, inyanga ibe yigazi, lungakafiki usuku olukhulu nolwesabekayo lukaJehova. Kuyakuthi bonke ababiza igama likaJehova bakhululwe, ngokuba entabeni yaseSiyoni naseJerusalema kuyakuba ngabasindileyo, njengalokho eshilo uJehova, naphakathi kwabaseleyo kube ngababizwa nguJehova.

Sibheke phambili esithembisweni sikaMoya oNgcwele emazwini okugcina kaKristu emhlabeni ngaphambi kokwenyukela Kwakhe ezulwini

IZenzo 1:8

kodwa nizakwamukeliswa amandla, uMoya oNgcwele esefikile phezu kwenu, nibe ngofakazi bami eJerusalema, naseJudiya lonke, naseSamariya kuze kube sekugcineni komhlaba.”

IPhentekoste libonisa ukuqala kwenkathi yeBandla.

Incwadi yeBhayibheli okuwukuphela  ebhekisela ezenzakalweni zangempela zePhentekoste

 i Acts 2:1–3

Kwathi sekufikile usuku lwePhentekoste, bonke babebuthene ndawonye. Ngokungazelelwe kwavela ezulwini inhlokomo kwangathi eyokuvunguza komoya onamandla; yona yagcwalisa indlu yonke ababehlezi kuyo. Kwase kubonakala kubo izilimi ezahlukeneyo kungathi ezomlilo; zahlala phezu kwalowo nalowo kubo.

IPhentekoste lisikhumbuza ngeSidlo Sakusihlwa Sokugcina; kuzo zombili lezi zimo abafundi bandawonye endlini emcimbini obonakala uyisenzakalo esibalulekile. Esidlweni Sakusihlwa Sokugcina abafundi babona ukuphela kwenkonzo kaMesiya yasemhlabeni njengoba ebacela ukuba bamkhumbule ngemva kokufa Kwakhe aze abuye. NgePhentekoste, abafundi babona ukuzalwa kweBandla leTestamente Elisha ekufikeni kukaMoya oNgcwele ukuzohlala kuwo wonke amakholwa. Ngakho-ke isimo sabafundi ekamelweni ngePhentekoste sixhumanisa ukuqala komsebenzi kaMoya oNgcwele ebandleni nesiphetho senkonzo kaKristu yasemhlabeni ekamelweni eliphezulu ngaphambi kokubethelwa.

Incazelo yomlilo nomoya okukhulunywa ngayo ku-akhawunti yePhentekoste izwakala kulo lonke iTestamente Elidala neLisha. Umsindo womoya ngePhentekoste “wawunamandla” futhi “unamandla.” Izikhombo ezingokomBhalo zamandla omoya (okuqondwa njalo ukuthi zingaphansi kokulawulwa nguNkulunkulu) ziningi. 

Exodus 10:13

UMose wayeselula induku yakhe phezu kwezwe laseGibithe; uJehova waletha umoya wasempumalanga ezweni ngalo lonke lolo suku nobusuku bonke; sekusile umoya wasempumalanga waletha isikhonyane.

Matthew 14:23–32 

Khona uma umuntu ethi kini: ‘Bhekani, nangu uKristu,’ noma: ‘Nanguya,’ ningakholwa. Ngokuba kuyakuvela okristu bamanga nabaprofethi bamanga, baveze izibonakaliso ezinkulu nezimangaliso, ukuze kudukiswe nabakhethiweyo, uma kungenzeka. Bhekani, senginitshelile ngaphambili. “Ngakho-ke uma bethi kini: ‘Bhekani, usehlane,’ ningaphumi; noma bethi: ‘Bhekani, usendlini,’ ningakholwa; ngokuba njengonyazi luphuma empumalanga, lubonakale kuze kube sentshonalanga, kuyakuba njalo ukufika kweNdodana yomuntu. Nomaphi lapho kukhona isidumbu, kulapho amanqe eyakubuthana khona. “Kepha masinyane emva kosizi lwalezo zinsuku “ ‘ilanga liyakufiphazwa, nenyanga ayiyikukhanya, nezinkanyezi ziyakuwa ezulwini, namandla ezulu ayakuzanyazanyiswa.’ “Khona kuyakubonakala ezulwini isibonakaliso seNdodana yomuntu, bese zikhala izizwe zonke zomhlaba, zibone iNdodana yomuntu iza emafwini ezulu, inamandla nenkazimulo enkulu. Iyakuthuma izingelosi zayo ngokukhala okukhulu kwecilongo, ziqoqe abakhethiweyo bayo emimoyeni yomine, kusukela emkhawulweni omunye wezulu kuze kube komunye. “Fundani umfanekiso emkhiwaneni; nxa igatsha lawo selithamba, lihlume amaqabunga, niyazi ukuthi ihlobo seliseduze.

ETestamenteni Elisha yizibonelo ezimbalwa kuphela. Okubaluleke kakhulu kunomoya njengoba amandla engumoya njengokuphila eTestamenteni Elidala

Job 12:10

Esandleni sakhe ukhona umphefumulo wakho konke okuphilayo, nomoya wenyama yabantu bonke.

nanjengomoya kweLisha

Johane 3:8

Umoya uphephetha lapha uthanda khona; uyaluzwa udumo lwawo, kodwa kawazi lapho uvela khona nalapho uya khona; banjalo bonke abazelwe nguMoya.”

Njengoba u-Adamu wokuqala ethola umoya wokuphila kwenyama ( umphefumulo)

Genesise 2:7

UJehova uNkulunkulu wambumba umuntu ngomhlabathi, waphefumulela emakhaleni akhe umoya wokuphila; kanjalo umuntu waba umphefumulo ophilayo.
.

Kanjalo no-Adamu wokugcina, uJesu, uletha umoya wokuphila komoya ( uMoya oNgcwele ).Umqondo wempilo kamoya njengoba uvezwa nguMoya oNgcwele ucacile ngokuzwakala komoya ngePhentekoste.

Umlilo uvame ukuhlotshaniswa eTestamenteni Elidala nobukhona bukaNkulunkulu 

Exodus  3:2

Kwabonakala kuye ingelosi kaJehova elangabini lomlilo livela phakathi kwesihlahla; wabuka, bheka, isihlahla savutha umlilo, kepha isihlahla asiphelanga nokho.

 Exodus 13:21–22

UJehova wahamba phambi kwabo emini ngensika yefu eyobahola endleleni, nasebusuku ngensika yomlilo eyobakhanyisela ukuba bahambe imini nobusuku. Insika yefu emini nensika yomlilo ebusuku ayisukanga ebusweni babantu.

 Exodus 24:17

Ukubonakala kwenkazimulo kaJehova kwakunjengomlilo oqedayo esiqongweni sentaba emehlweni abantwana bakwa-Israyeli.

Isaiah 10:17

Ukukhanya kuka-Israyeli kuyakuba ngumlilo, oNgcwele wakhe abe yilangabi; kuyakushisa kuqede ameva akhe namakhakhasi akhe ngalusuku lunye.

kanye nobungcwele Bakhe

Psalms 97:3

Umlilo uyahamba phambi kwakhe, udla izitha zakhe nxazonke.

 Malachi 3:2

Ngubani ongathwala usuku lokufika kwaso? Ngubani oyakuma ekubonakaleni kwaso na? Ngokuba sinjengomlilo wocwengisisayo nensipho yomhlanzi.

Ngokunjalo, eTestamenteni Elisha, umlilo uhlotshaniswa nokuba khona kukaNkulunkulu

Hebrews 12:29

ngokuba uNkulunkulu wethu ungumlilo oqothulayo.

kanye nokucwengwa angakuletha ekuphileni komuntu ( IsAmbulo 3:18 ). Ubukhona bukaNkulunkulu nobungcwele buchazwa ezilimini zomlilo zePentecostal. Ngempela, umlilo uhlotshaniswa noKristu Uqobo Lwakhe ( IsAmbulo 1:14; 19:12 ); lokhu kuhlangana ngokwemvelo kusekela isipho sePhentekoste sikaMoya oNgcwele, owayezofundisa abafundi izinto zikaKristu (Johane 16:14).

Esinye isici soSuku LwePhentekoste ukukhuluma okuyisimangaliso ngezilimi zakwamanye amazwe okwenza abantu bezilimi ezihlukahlukene baqonde isigijimi sabaphostoli. Ngaphezu kwalokho, ukushumayela kukaPetru ngesibindi nezilaleli ezilalelini ezingamaJuda. Umphumela wentshumayelo wawunamandla, njengoba abalaleli “bahlabeka ezinhliziyweni” ( IzEnzo 2:37 ) futhi bayalwa uPetru ukuba “baphenduke, babhapathizwe” ( IzEnzo 2:38 ). Ukulandisa kuphetha ngemiphefumulo eyizinkulungwane ezintathu eyenezelwa ekuhlanganyeleni, ekuhlephuleni isinkwa nemikhuleko, izibonakaliso nezimangaliso zabaphostoli, kanye nomphakathi lapho izidingo zawo wonke umuntu zahlangatshezwana nazo.

2346890)+-_£#234567900/-££

AKESIBHEKE ISIVUNO NGOKOLIMI OLUQONDILE NJE ( LITERALLY)

UMGUBHO WESIVUNO NGENHLOSO YOKUHLINZEKA IZIDINGO ZABANTU.:

Umkhosi wesivuno weTestamente Elidala (obuye ubizwe ngokuthi uMkhosi Wamaviki noma iPhentekoste) kwakuyisikhathi sokuba ama-Israyeli agubhe ukuhlinzeka kukaNkulunkulu ngolibo lwezitshalo zabo ( first fruit of their harvest).Lokhu kwakwenzeke kwisivuno sabo sokuqala.Babefundisiwe ukugcina lelisiko elihle- UMKHOSI WESIVUNO.

 UKUZIBOPHEZELA KOMPHAKATHI   ( Social Responsibility of the community)  

IBhayibheli  liyala abantu ukuba uma bevuna bashiye emaphethelweni amasimu abo,bashiyele abampofu nabafokazi.Abantwana bakwa Israeli uma bevuna kwakufanele bangavuni konke.Abantu babetshelwa ukuthi bashiye okunye ukudla osebeni lwamasimu abo ukuze abampofu nabafokazi bafike bazokhothoza bakwazi nabo ukuphila.Kwakwenzi kube ngosuku lomkhosi wesivuno sokuqala.Kwakuwumkhosi obalulekile lona owawujatshulelwa yisizwe.

AKE SIBHEKE ISIVONO NGOKOMFANEKISO

:

·        Ukukhula Ngokomoya Nokushumayela Ivangeli:

ETestamenteni Elisha, uJesu usebenzisa isivuno njengesingathekiso sokubuthela imiphefumulo eMbusweni kaNkulunkulu, egcizelela ukuphuthuma kokushumayela ivangeli. 

·        Imiphumela Yezenzo:

“Umthetho wesivuno” ugcizelela ukuthi abantu bayovuna imiphumela yezenzo zabo, ezinhle nezimbi, ngesikhathi esifanele. 

·        Ukwahlulela Nesibusiso SikaNkulunkulu:

Isivuno singamela futhi ukwahlulela kukaNkulunkulu esonweni kanye nezibusiso Zakhe kulabo abamlalelayo. 

·        Umsebenzi Nomvuzo:

IBhayibheli likhuluma nangokusebenza okungokomoya nokuvuna imivuzo engokomoya ekugcineni, ligcizelela ukuthi ukwethembeka ekuhlwanyeleni imbewu yokuhle kuyophumela esivunweni esihle. 

IBhayibheli livame ukubhekisela ekuvuneni njengesikhathi senjabulo nokubonga. ETestamenteni Elidala, ama-Israyeli ayalwa ukuba agubhe uMkhosi wasivuno

IBhayibheli alikhulumi nje ngesivuno  njengesehlo  sokulima kodwa njengophawu lokukhula okungokomoya, amalungiselelo, nezibusiso zikaNkulunkulu. “Asingabi…

Kalula nje, uMthetho wesivuno  uthi ekuphileni, siyovuna esikuhlwanyelayo; siyakuvuna okungaphezu kwalokho esikuhlwanyelayo.

Kulo lonke iBhayibheli, isivuno sinokubaluleka okungokomoya. Sisetshenziswe emifanekisweni

Luka 8:4–8

futhi njengesingathekiso sokukhula kokomoya …

Kusho ukuthini ukuthi ukuvuna kukhulu

Mathewu 9:37

UNkulunkulu uyiNkosi yesivuno

Mathewu 9:38 )?

UJesu uchaza ukuthi isivuno ukuphela kwenkathi, futhi abavuni yizingelosi eziyohlukanisa abalungile kwababi.

John 4:35

Le mithetho  mihle, mihle kakhulu, futhi imi njengesithembiso sesibusiso sokuhlwanyela okuhle kanye nesixwayiso ngokumelene nokuhlwanyela okubi.

UJesu ubiza uNkulunkulu ngokuthi “iNkosi yesivuno

Mathewu 9:38

Uyibonisa kanjani insada kaNkulunkulu ekuphileni kwakho kwansuku zonke?

John 4:35-41

Anisho yini ukuthi izinyanga zisezine kufike ukuvuna na? Bhekani, ngithi kini: Phakamisani amehlo enu, nibone ukuthi amasimu asemhlophe, aselungele ukuvunwa. Ovunayo wamukeliswa umvuzo, abuthe isithelo kube ngukuphila okuphakade ukuba ohlwanyelayo athokoze kanye novunayo. Ngokuba kulokhu liqinisile izwi lokuthi: ‘Omunye uyahlwanyela, omunye avune.’ Mina nganithumela ukuvuna lokho eningakusebenzanga; abanye basebenzile, nina-ke ningene emsebenzini wabo.” AmaSamariya amaningi alowo muzi akholwa nguye ngezwi lowesifazane owafakaza ngokuthi: “Ungitshele konke engikwenzileyo.” Athe ukuba eze kuye amaSamariya, amncenga ukuba ahlale nawo; wahlala khona izinsuku ezimbili. Bakholwa abaningi kakhulu futhi ngenxa yezwi lakhe.

Matthew 13:30

Yekani kukhule kokubili ndawonye, kuze kuvunwe; ngesikhathi sokuvuna ngiyakuthi kwabavunayo: Buthani kuqala ukhula, nilubophe izinyanda ukuba lushiswe, nibuthele amabele engotsheni yami.’ ”

 

Leave a comment