IRAN LENA ESIYAZIYO  YAYI YI MEDO – PHERISIYA ( MEDO – PERSIA ),EYABUYISA U ISRAELI EKUTHUNJWENI KWA SEBHABHILONI EBHAYIBHELINI

Izwe eliyisitha sika Israeli namhlanje ( Iran ) lashicilela umthetho owakhulula  u Israeli ekuthunjweni eBhabhiloni , ukuze kufezeke icebo lika Nkulunkulu, kuzalwe thina ,siyi  Bandla, kuso isizwe sika Nkulunkulu u Israeli.Ukuba u Israeli wabulawa wonke wahlakazwa ngabe uJesu Kristu akazalwanga ngabe alikho IBandla likaNkulunkulu.Sonke isintu ngaba siyolahlwa esihogeni.

“God spared Israel so that we get saved “

I- Iran yayiyi Medo  – Pherisiya eBhayibhelini ngesikhathi u Israeli esekuthunjweni eBhabhiloni.Yiyona i Iran eyasetshenziswa ngu Nkulunkulu ukuvikela u Israel ukuze angapheli.U Israeli walokhu ekhona  eyisizwe sika Nkulunkulu ingunaphakade . Namanje uIsraeli uzohlala e Canaan kuze kube phakade,nakuba kunamazwe omhlaba afuna ukuqeda nya ngo Israeli.

UMongameli wase America uHarry S. Truman wanquma ukuthi akube nombuso wakwa-Israyeli ngo Meyi 14, 1948, lokhu kwenza i-United States yaba yizwe lokuqala emhlabeni  ukuhlonipha ilungelo lokuzimela kuka Israeli. UTruman wakhipha lesi sitatimende sokuthi u Israeli abe yizwe elizimele ngokushesha ,kwavese kwaba njalo ngokushesha .Lokhu kwaba wukugcwaliseka kwecebo lika Nkulunkulu lokuthi u Israeli ungoka Nkulunkulu kuze kube phakade.Nathi siyiBandla likaNkulunkulu kuze kube phakade .

I United States of America ayizukumvikela u Israeli kuze kube phakade.Kukhona isikhathi lapho i USA nayo izogcina ibukela khona,ingenzilutho ngokuhlaselwa kuka Israel. Ngelinye ilanga amazwe omhlaba ayoholwa nguMphiki Kristu angene kwa Israeli futhi ezitshela ukuthi azobhubhisa aqede ngesizwe sika Nkulunkulu,kanti awabuzanga elangeni.Akuyikuphuma muntu Kwa Israeli ephila.Bayosala empini bonke abalwa no Israeli.

Kungalesisikhathi lapho khona uNkulunkulu ezozibambela khona avikele uIsraeli neBandla lakhe  ukuba singabhujiswa yizizwe zomhlaba eziholwa ngu Mphiki Kristu. ( Ezekiel 38 and 39).

IRussia isibuyile ezindabeni.Kukhunywa nge Russia ne Ukraine ngapha nangapha.

Abantu abaningi bayazibuza ukuthi ngabe izehlakalo zakamuva ezenzeka eMpumalanga yeYurophu ( Eastern Europe)  zihlobene yini nesiprofetho sesikhathi sokuphela (End – Times prophecy ).

Ingxenye enkulu yezinto ezenzeka eMpumalanga ye Europe zihlobene nesiprofetho sasendulo esivela kuHezekeli :

Ezekiel 38:  1-3

Izwi likaJehova lafika kimi, lathi: “Ndodana yomuntu, bhekisa ubuso bakho kuGogi, izwe likaMagogi, isikhulu sakwaRoshe noMesheke noThubali, uprofethe ngaye, uthi: ‘Isho kanje iNkosi uJehova, ithi: Bheka, ngimelene nawe Gogi, isikhulu sakwaRoshe noMesheke noThubali;

UGogi ungumuntu. Noma ngabe uGogi ungubani, uvela ezweni lakwaMagogi futhi ungumholi weThubali noMesheki (amanye amahumusho   engeza igama elithi “Rosh” ohlwini) kanye nobumbano lwezinye izizwe: iPheresiya, iKushe, iPuti, iGomeri, neBeti Togarma

Ezekiel 38:5–6

iPheresiya, neKushe, noPhuthi kukanye nabo, bonke benezihlangu nezigqoko zensimbi, iGomere nawo onke amaviyo alo, indlu kaThogarma ngasekugcineni kwasenyakatho nawo onke amaviyo akhe, abantu abaningi kanye nawe.

Esiprofethweni seBhayibheli (ikakhulukazi uHezekeli 38-39), la magama asendulo abhekisela ezizweni zanamuhla ezakha umfelandawonye ngokumelene no-Israyeli:

IPheresiya yi-Iran, iKushi yiSudan (nezingxenye zeTopiya), iPuti yiLibya, iGomeri yiTurkey, kanti iBeth Togarmah imele i-Armenia kanye neTurkey empumalanga.

IPheresiya (i-Iran): Ihlonzwe ngokungangabazeki njenge-Iran yanamuhla.

IKushi (iSudan/iTopiya): Ibhekisela esifundeni saseNubia yasendulo, ikakhulukazi iSudan yanamuhla, futhi mhlawumbe nezingxenye zeTopiya.

IPuti (iLibya): Ihlonzwe njengeLibya yanamuhla, ngezinye izikhathi ihlanganisa izingxenye ze-Algeria neTunisia.

IGomeri (iTurkey): Ihlotshaniswa namaCimmerian, ahlala e-Anatolia ephakathi (iTurkey yanamuhla).

IBeth Togarmah (i-Armenia/iTurkey): “Indlu kaTogarmah” ihlotshaniswa ne-Anatolia, ikakhulukazi i-Armenia kanye ne-empumalanga yeTurkey.

I-Friends of Israel Gospel Ministry +3

Lezi zizwe zivame ukuhunyushwa ezifundweni ze-eschatological njengenhlangano yamazwe amaSulumane kakhulu “ezinsukwini zokugcina”.

Nginemibuzo +2

4:51

Ingabe

Futhi, noma ngabe ungubani, uzoba nezinhlelo “zokuhlasela abantu abanokuthula nabangenaso isiqiniseko,” okungukuthi, u-Israyeli (amavesi 11, 14, no-18). Kodwa, kungakhathaliseki ukuthi uGogi uhlelani, iNkosi uNkulunkulu imelene naye futhi izomnqoba ngokuphelele (Hezekeli 38:4, 19–23; 39:3–5).

IMagogi yizwe “elisenyakatho ekude,” ngokombono wakwa-Israyeli (Hezekeli 38:15; 39:2). Iningi labahlaziyi beBhayibheli lichaza “iMagogi” njengeRussia—futhi, empeleni, iRussia isenyakatho ye-Israyeli ngqo, kuze kufike e-Arctic Circle. Ngokwalo mbono, “iRosh” ibhekisela eRussia, “iMeshek” kungaba yiMoscow noma abantu abasenyakatho yoLwandle Olumnyama (indawo eseningizimu yeRussia ne-Ukraine), kanti “iTubal,” ehlala ibhalwe noMeshek emiBhalweni, ibizwa ngokuthi idolobha eSiberia noma indawo enkabeni yeTurkey.

Abanye babona igama elithi “Magog” njengegama elivamile elalisetshenziswa osukwini lukaHezekeli ukuhlonza amaqaba ayehlala eduze koLwandle Olumnyama nolweCaspian. Kungakhathaliseki ukuthi iMagogi, iTubal, neMeshek zikuphi ngqo, akungabazeki ukuthi indawo evamile ihlanganisa izingxenye zeRussia kanye neSoviet Union yangaphambili, futhi mhlawumbe namanye amazwe ase-Arab.

Ngakho-ke, yebo, iBhayibheli liyakhuluma ngeRussia, nakuba lingasho kanjalo, maqondana nezikhathi zokugcina. UHezekeli 38—39 ngokuqinisekile ubhekisela esizweni esivela enyakatho ye-Asia ukuzohlasela u-Israyeli. Ngemva kweMpi Yomshoshaphansi, iRussia yalahlekelwa yisikhundla sayo samandla amakhulu, okwenza ukugcwaliseka kwesiprofetho sikaHezekeli kubonakale kungenakwenzeka emehlweni abanye abantu. Kodwa-ke, izehlakalo zakamuva zibonise ukuthi iRussia ithola amandla, futhi abaningi bakholelwa ukuthi ukuhlasela i-Ukraine kuyisinyathelo sokuqala nje ohlelweni lweRussia lokubuyisela ukubusa kwayo kuleyo ndawo. Kuyathakazelisa futhi ukuqaphela ukuthi, ngesikhathi seSoviet, iMoscow yayihlangene ngokuqinile namazwe amaningana amaSulumane aphikisana no-Israyeli. Selokhu kwahlukana iSoviet Union, iRussia iqhubekile nokwenza imizamo yokulwela izwe lamaSulumane.

Ngokusho kweBhayibheli, kuzofika isikhathi lapho iRussia, ngokubambisana namanye amazwe amaningana, izoqoqa ibutho elikhulu ngokumelene no-Israyeli, ngenhloso yokuphanga izwe lamaJuda. Izizwe ezihlangene neRussia kulo mzamo wezempi yiPheresiya (i-Iran yanamuhla), iPut (iLibya yanamuhla), iKushi (iSudan yanamuhla), iGomer (ingxenye yeTurkey yanamuhla), kanye neBeth Togarmah (i-Armenia). Iningi lalezi zizwe njengamanje zingamazwe amaSulumane alwayo anenzondo enkulu ngo-Israyeli. UHezekeli uthi, lapho abahlaseli behlasela u-Israyeli, ezinye izizwe ezimbalwa (“iSheba neDedani nabathengisi baseTharishishi”) zizolwa, njengoba kwenza “yonke imizana yayo”—mhlawumbe amakoloni (Hezekeli 38:13). ISheba neDedani zihlotshaniswa nezindawo zasenyakatho ye-Afrika. ITharishishi ingaba yinkomba yeSpain (eyayihlala ingxenye enkulu yeNingizimu Melika), iBrithani (eyayihlala i-United States), noma kwenye indawo empumalanga ye-Afrika. Nokho, ukuphikisana nokuhlasela kukaMagogi kuzowela ezindlebeni ezingezwakali, futhi ukuhlasela kuzoqhubeka.

Abanye abahlaziyi bakholelwa ukuthi le mpi ingenye yezenzakalo eziholela ekuqaleni kosizi. Abanye bakholelwa ukuthi izokwenzeka maduzane nosizi, njengoba u-Israyeli “ehlala ngaphandle kwezindonga, engenamigoqo namasango” (Hezekeli 38:11)—ngamanye amazwi, u-Israyeli uzozizwa ephephile ngaleso sikhathi, mhlawumbe ngenxa yesivumelwano abasisayine nomphik’ukristu (Daniyeli 9:27). Noma ngabe yikuphi, le mpi ihlukile eMpini ye-Armagedoni, eyenzeka ekupheleni kosizi.

UNkulunkulu uthembisa ukubhubhisa ibutho likaGogi: “Ngizomhlulela ngesifo esiwumshayabhuqe nangegazi; ngizothululela izikhukhula zemvula, amatshe esichotho nesibabule esivuthayo phezu kwakhe naphezu kwamabutho akhe naphezu kwezizwe eziningi ezinaye” (Hezekeli 38:22). Izidumbu zebutho likaMagogi eliwile zizongcwatshwa, kodwa kuzothatha izinyanga ezingaphezu kweziyisikhombisa ukuqeda umsebenzi onzima (Hezekeli 39:12, 14). Lesi sahlulelo esingaphezu kwemvelo sizoba nomphumela wokulondoloza u-Israyeli nokuguqula izinhliziyo eziningi kuNkulunkulu: “Ngakho-ke ngiyakubonakalisa ubukhulu bami nobungcwele bami, ngizazise emehlweni ezizwe eziningi, bazi ukuthi nginguJehova” (Hezekeli 38:23). Abaningi bazosindiswa ngesikhathi sosizi (IsAmbulo 7), futhi ukugcwaliseka kukaHezekeli 38—39 kuyoba yindlela eyodwa uNkulunkulu azoletha ngayo abantu ekumazini Yena.

Kuningi esingakuqiniseki ngesiprofetho sikaHezekeli, okuhlanganisa nesikhathi salezi zenzakalo. Kodwa-ke, kusobala ukuthi iRussia izobandakanyeka futhi empeleni izohola inhlangano yezizwe zesikhathi sokuphela ukuze ithathe izwe lakwa-Israyeli. Umprofethi uHezekeli ududuza u-Israyeli ngendlela efanayo naleyo uMose ayenayo emakhulwini eminyaka edlule: “UJehova uNkulunkulu wenu nguye ohamba nani ukunilwela nezitha zenu ukuze aninike ukunqoba” (Duteronomi 20:4).

Inxusa lase-US iJerusalema (.gov) +1

Usuku: Meyi 14, 1948

UMongameli: uHarry S. Truman

Umongo: I-US yaqaphela isizwe esisha ngemizuzu embalwa nje yokudalwa kwaso. 

Iphrojekthi yasePalestine yaseBrithani +1

May 1948 the USA President uNkulunkulu usebenzise izwe i United States of America ukuvikela u Israeli isizwe sakhe ukuba singapheli.

◄ Wawuyini uMbuso WamaMede NamaPheresiya?  ►

Wawuyini uMbuso WamaMede NamaPheresiya?

Isingeniso

UMbuso WamaMede NamaPheresiya wawungumbuso omkhulu owabumba isimo sezwe nesomoya esivezwe ezincwadini eziningana zeBhayibheli. Kusukela cishe ngasekupheleni kwekhulu lesi-6 BC kuya engxenyeni enkulu yekhulu lesi-4 BC, wadlala indima ebalulekile emlandweni wabantu bakaNkulunkulu, ikakhulukazi esikhathini esilandela ukuthunjwa eBhabhiloni. Lo mbuso uqashelwa yizazi-mlando njengoMbuso Wama-Achaemenid. Ngezansi ukuhlolwa okuphelele kwemvelaphi yawo, ukwanda, ukusebenzisana nabalingiswa baseBhayibhelini, kanye nokubaluleka kwawo endabeni ebanzi yemiBhalo.

  1. Imvelaphi Nokwakheka KoMbuso

UMbuso WamaMede NamaPheresiya wakhiwa kusukela ekuhlanganisweni kwemibuso yasendulo yamaMediya namaPheresiya. Ekuqaleni, amaMediya ayenamandla amakhulu, kodwa ibhalansi yashintsha lapho uKoresi Omkhulu wasePheresiya ephakama. Ngokufaka amabutho aseMediya nasePheresiya ngaphansi kobuholi bakhe, uKoresi waqala ukwanda okukhulu okwaholela ekunqotshweni kwezindawo eziningi ezazikade ziphethwe yiBhabhiloni.

Indima KaKoresi Omkhulu

  • UKoresi ukhulunywa kakhulu emiBhalweni (bheka u-Isaya 45:1 [BSB], omqamba njengethuluzi lokukhulula).
  • Wavumela abadingiswa abangamaJuda eBhabhiloni ukuba babuyele eJerusalema futhi bakhe kabusha iThempeli (Ezra 1:1-4 [BSB]).

Lokhu kulandisa kweBhayibheli kuhambisana nokutholwa kwezinto zakudala njengeSilinda sikaKoresi, esiqopha izinqubomgomo zikaKoresi zokubuyisela abantu abahlukahlukene ezweni labo.

  1. Ababusi Ababalulekile BoMbuso WamaMede NamaPheresiya

Ababusi abaningana abaphawulekayo bavela kokubili emibhalweni yeBhayibheli kanye nasemibhalweni yomlando engaphandle kweBhayibheli, enikeza amaphuzu amaningi okuqinisekisa:

UKoresi Omkhulu (559-530 BC)

UKoresi Omkhulu (559-530 BC)

  • Udunyiswa ngokusungula umbuso.
  • Wakhuthaza ukubekezelelana ngokwenkolo futhi waqondisa ukubuya kwabantu ababedingisiwe.

UCambyses II (530-522 BC)

  • Wandisa ukubusa kwamaPheresiya eGibhithe.
  • Akukhulunywa ngokuqondile embhalweni weBhayibheli kodwa kwaqashelwa emithonjeni yomlando yamaPheresiya namaGreki.

UDariyu I (522-486 BC)

  • Kukhulunywa ngaye ezincwadini zika-Ezra (Ezra 6:1-15 [BSB]) noDaniyeli (Daniyeli 6:1 [BSB]).
  • Waziwa ngokuhlela kabusha isakhiwo sokuphatha sombuso sibe ama-satrapi.

UXerxes I (486-465 BC)

  • Ubizwa kabanzi ngo-Ahashiveroshi eNcwadini ka-Esteri (Esteri 1:1 [BSB]).
  • Izehlakalo zika-Esteri zichaza ngokuningiliziwe indlela uNkulunkulu alondoloza ngayo abantu bamaJuda ekubhujisweni ngesikhathi sokubusa kwakhe. U-Artaxerxes I (465-424 BC)
  • Kuvezwe ku-Ezra nakuNehemiya, ikakhulukazi maqondana nemizamo yokwakha kabusha eJerusalema (Nehemiya 2:1-8 [BSB]).
  • Kuqhutshekwe nenqubomgomo yokuvumela abantu abadingisiwe ukuba babuye futhi bakhe kabusha amazwe abo.
  1. Izinkomba ZeBhayibheli Nokuqinisekiswa Komlando

Izincwadi zeBhayibheli zikaDaniyeli, u-Ezra, uNehemiya, no-Esteri zigcwele izinkomba zoMbuso WamaMede NamaPheresiya, amakhosi awo, kanye nezenzakalo ezibalulekile zomlando:

UDaniyeli

  • Kubonisa ukuguquka kwamandla kusuka eBhabhiloni kuya kumaMede NamaPheresiya (Daniyeli 5:28-31 [BSB]).
  • Kuveza ukusebenzisana nababusi (isib. indaba kaDaniyeli emgodini wezingonyama ngaphansi kweNkosi uDariyu, uDaniyeli 6 [BSB]).
  • Imibono yesiprofetho ibhekisela embusweni njengengxenye yezinguquko ezinkulu zomhlaba (Daniyeli 7-8 [BSB]).

U-Ezra noNehemiya

U-Ezra noNehemiya

  • Uchaza isimemezelo sikaKoresi (Ezra 1:1-4 [BSB]) kanye nemithetho eyalandela ngaphansi kukaDariyu no-Aritahishashita, eyasiza ekubuyiselweni kwabathunjwa abangamaJuda eJerusalema.
  • Ilandisa ngezinselele zokwakha kabusha iThempeli kanye nezindonga zomuzi (Nehemiya 2:1-8 [BSB]).

U-Esteri

  • Ibekwe egcekeni lasebukhosini lasePheresiya ngaphansi kweNkosi u-Ahashiveroshi (Xerxes).
  • Iqokomisa indlela izimpilo zabantu bamaJuda ezazivikelwe ngayo ngosizo lukaNkulunkulu.

Ukusekelwa Kwemivubukulo

  • Isilinda sikaKoresi (sekhulu lesi-6 BC) siqinisekisa inqubomgomo yokubuyisela abantu abathunjiwe emazweni abo.
  • Umbhalo kaBehistun owayalelwa nguDariyu I uqopha ukuhlanganiswa kwezindawo futhi unikeza ubufakazi obubalulekile bokuqonda umbhalo we-cuneiform wasePheresiya Elidala.
  • Amanxiwa ahlukahlukene esigodlo ePasargadae nasePersepolis aqinisekisa ubukhulu bombuso kanye nesakhiwo sokuphatha esithuthukisiwe.
  1. Umthelela Kubantu BamaJuda Nokukhulekela

UMbuso WamaMede NamaPheresiya wawunendima ebalulekile ekubuyiseleni umphakathi wamaJuda ezweni lawo nasekumiseni kabusha ukukhulekela okufanele:

Ukuphela Kokuthunjwa

  • Isimemezelo sikaKoresi savumela abadingiswa abangamaJuda ukuba babuye (Ezra 1:1-4 [BSB]). Abaningi basebenzisa leli thuba ngaphansi kobuholi bukaZerubabele (Ezra 2 [BSB]), yize abanye basala behlakazekile.

Ukwakha Kabusha Ithempeli NeJerusalema

  • Ukwakhiwa kabusha kwethempeli kwaqedwa ngaphansi kokusekelwa kukaDariyu (Ezra 6:14-15 [BSB]).
  • U-Aritahishashita wavumela uNehemiya ukuba akhe kabusha izindonga zaseJerusalema (Nehemiya 2-6 [BSB]), okwaqinisa umuzi ngokwenyama nangokomfanekiso.

Ukuvuselelwa Okungokomoya

  • Ukufundwa koMthetho nokubuyiselwa kokukhulekela kwesivumelwano kwenzeka ngamandla avuselelwe (Nehemiya 8 [BSB]).
  • Inqubomgomo yombuso yokubekezelelana yasebenza ekuvikeleni abantu bakaNkulunkulu njengoba bemisa kabusha ukukhulekela eJudiya.
  1. Ukubaluleka Ekulandiseni Okubanzi KweBhayibheli

Ngaphandle kokubumba nje imicimbi yezombusazwe, uMbuso WamaMedo-Pheresiya uvezwa emiBhalweni njengethuluzi eliyinhloko lenhloso kaNkulunkulu:

Ukugcwaliseka Kwesiprofetho

  • Umprofethi u-Isaya wabikezela umbusi ogama lakhe linguKoresi owayezomela abantu bakaNkulunkulu (Isaya 45:1-4 [BSB]).
  • Imibono kaDaniyeli yayihlanganisa izimpawu okukholelwa ukuthi zimelela umbuso, eziwubonisa njengengxenye yecebo likaNkulunkulu phakathi nomlando (Daniyeli 7-8 [BSB]).

Ukulondolozwa Kwabantu Besivumelwano

  • Ngezimemezelo kanye nokungenelela kwababusi, uhlu lozalo uMesiya ayezovela kulo lwavikelwa.
  • Incwadi ka-Esteri igcizelela ukuthi ngisho nangaphansi kokubusa kwamanye amazwe, ukuqondiswa kwaphezulu kwakuvikela kanjani abantu abakhethiwe.

Ukushintshela Emibusweni Yakamuva

  • Ngekhulu lesi-4 BC, uMbuso WamaMedo-Pheresiya wawela emikhankasweni ka-Alexander Omkhulu. • Lolu shintsho lwabeka isisekelo semibuso eyalandela eyayizobusa iMpumalanga Eseduze, ekugcineni yafinyelela esiphethweni samaRoma senkathi yeTestamente Elisha.
  1. Izifundo Ezihlala Njalo Zomlando Nezemfundiso Yenkolo

UMbuso WamaMede NamaPheresiya umi njengesikhumbuzo sendlela amandla aphakama futhi awe ngayo ngaphansi kobukhosi bukaNkulunkulu, nokuthi izinsimbi ezingalindelekile zingaqhubekisela phambili kanjani izinhlelo zaphezulu:

Ukunikezwa Kwaphezulu Emicimbini Yomhlaba

  • Amakhosi, amazinga, kanye nemibuso kungase kubonakale sengathi kubumba umlando ngokuzimela, kodwa imiBhalo iqinisekisa ngokuphindaphindiwe ukulawula kukaNkulunkulu okuphakeme (IzAga 21:1 [BSB]).

Ukubizelwa Ekwethembekeni Ezindaweni Zakwamanye Amazwe

  • Izindaba ezifana nokwethembeka kukaDaniyeli kanye
  • Ukubizelwa Ekwethembekeni Ezindaweni Zakwamanye Amazwe
    Izindaba ezifana nokwethembeka kukaDaniyeli nesibindi sika-Esteri zembula ukubaluleka kobuqotho, umthandazo, kanye nokuthembela kuNkulunkulu ngenkathi kubusa abanye.
    Ithemba Lokubuyiselwa
    Okuhlangenwe nakho kwamaJuda athunjiwe abuyela ekhaya kubonisa isihloko sokubuyiselwa esitholakala kulo lonke imiBhalo—ukuthi ngisho nasezikhathini zobunzima, kukhona ithemba nokuvuselelwa ngezithembiso zaphezulu.
    Isiphetho
    UMbuso WamaMede NamaPheresiya wawuyigunya elibalulekile enkathini yeBhayibheli, usebenza njengesizinda semicimbi ebalulekile nabaholi kuDaniyeli, u-Ezra, uNehemiya, no-Esteri. Ubufakazi bomlando—njengoMbhalo KaKoresi kanye nemibhalo eyahlukene yasebukhosini—buqinisekisa okuningi kokulandisa kweBhayibheli, kugcizelela ukwethembeka kwawo kanye nomongo wamasiko. Ngalo mbuso, kwalungiselelwa isiteji sokugcwaliseka kwamazwi esiprofetho, ukulondolozwa kwabantu bamaJuda, kanye nokwakhiwa kabusha kweJerusalema.
    Ngenkathi imibuso iphakama futhi iwe, ukulandisa kweBhayibheli kugcizelela ukuthi umbuso ngamunye, okuhlanganisa noMbuso WamaMede NamaPheresiya, usebenza ngaphansi kohlelo lwaphezulu oluphetha ngendaba yokusindiswa etholakala kuyo yonke imiBhalo.
    Imibuzo Nezimpendulo Zesikhungo SeBhayibheli







    Hamba Ungenazikhangiso

    Ngena ngemvume

Leave a comment