UKUBALULEKA KOKUBHABHADISWA KOMUNTU OKHOLWA NGU JESU KRISTU
Ubhapathizo lobuKristu lungenye yezimiso ezimbili uJesu azisungula ebandleni. Ngaphambi nje kokwenyuka kwakhe, uJesu wathi:
1. “Hambani niyokwenza izizwe zonke zibe abafundi,
2. Nibabhapathize egameni likaYise neleNdodana nelikaMoya oNgcwele, nibafundise ukulalela konke enginiyale ngakho. Futhi impela nginani njalo, kuze kube sekupheleni kwesikhathi”
Matthew 28:19-20
UJesu wasondela, wakhuluma kubo, wathi: “Ngiphiwe amandla onke ezulwini nasemhlabeni; ngalokho hambani nenze izizwe zonke abafundi, nibabhapathize egameni likaYise neleNdodana nelikaMoya oNgcwele, nibafundise ukugcina konke enginiyale ngakho; bhekani, mina nginani izinsuku zonke kuze kube sekupheleni kwezwe.”
Lena imiyalelo ecacisa ukuthi ibandla linesibopho sokufundisa izwi likaJesu, lenze abafundi, futhi libhapathize labo bafundi. Lezi zinto kufanele zenziwe yonke indawo (“zonke izizwe”) kuze kube “sekupheleni kwesikhathi.” Ngakho-ke, uma kungekho esinye isizathu, ubhapathizo lubalulekile ngoba uJesu waluyala.
Ubhapathizo lwaluqhutshwa ngaphambi kokusungulwa kwebandla. AmaJuda asendulo ayebhapathiza ukuze abonise isimo “sokuhlanzwa” sabaphendukile. UJohane uMbhapathizi wasebenzisa ubhapathizo ukulungisa indlela yeNkosi, edinga wonke umuntu, hhayi abeZizwe ( abantu abangewona ama Juda ) kuphela, ukuba abhapathizwe ngoba wonke umuntu udinga ukuphenduka. Nokho, ubhapathizo lukaJohane, olubonisa ukuphenduka, alufani nobhapathizo lobuKristu,njengoba kubonakala
Acts 18:24–26
UmJuda othile ogama lakhe lingu-Apholo, wase-Aleksandriya ngokuzalwa, indoda efundileyo nenamandla emibhalweni, wehlela e-Efesu. Yena wayefundisiwe indlela yeNkosi; evutha emoyeni wakhuluma, wafundisa ngesineke izindaba eziqondene noJesu, azi ukubhapathiza kukaJohane kuphela; yena waqala ukushumayela ngesibindi esinagogeni.* Kwathi ukuba bamuzwe o-Akwila noPrisila, bamthatha bamchasisela indlela kaNkulunkulu ngesineke esikhulu.
kanye no-
Acts 19:1–7
Kwathi u-Apholo eseKorinte, uPawulu wafika e-Efesu esedabulile amazwe angasenhla, wafumana abafundi abathile, wathi: “Namamukela yini uMoya oNgcwele mhla nikholwayo na?” Bathi kuye: “Qhabo, asizwanga nokuzwa ukuba kukhona uMoya oNgcwele.” Wathi: “Pho, nabhapathizelwa kukuphi na?” Base bethi: “Kukho ukubhapathiza kukaJohane.” UPawulu wayesethi: “UJohane wabhapathiza umbhapathizo wokuphenduka, ethi kubantu mabakholwe nguyena obezakuza emva kwakhe, kungukuthi uJesu.” Bathi ukuzwa lokho, babhapathizwa egameni leNkosi uJesu. Kwathi uPawulu esebekile izandla phezu kwabo, uMoya oNgcwele wehlela phezu kwabo; base bekhuluma ngezilimi, baprofetha. Babe ngamadoda angathi ishumi nambili bebonke.
Ubhapathizo lobuKristu lunencazelo ejulile.
Ubhapathizo kumelwe lwenziwe egameni likaYise, iNdodana, noMoya—yilokhu okwenza kube ubhapathizo “lobuKristu”. Uma sisindiswa, “sibhapathizwa” ngoMoya sibe nguMzimba kaKristu, okuyibandla elihlanganisa yonke indawo.
ithi, “Sonke sabhapathizwa ngoMoya owodwa ukuze sibe umzimba owodwa—kungakhathaliseki ukuthi singamaJuda noma ngabeZizwe, izigqila noma abakhululekile—futhi sonke sanikwa uMoya owodwa ukuba siphuze.” Ubhapathizo ngamanzi, okuvame ukushiwo igama elithi ubhapathizo lobuKristu, “luwukulingisa kabusha” ubhapathizo loMoya.
1 Corinthians 12:13
Ngokuba ngaMoya munye thina sonke sabhapathizwa sibe mzimba munye, noma singabaJuda noma singamaGreki, noma siyizigqila noma singabakhululekileyo; thina sonke saphuziswa Moya munye.
Ubhapathizo lobuKristu luyindlela umuntu avuma ngayo obala ukholo nokuba umfundi. Emanzini obhapathizo, umuntu uthi, ngaphandle kwezwi, “Ngiyavuma ukholo kuKristu; uJesu uhlanze umphefumulo wami esonweni, futhi manje senginokuphila okusha kokungcweliswa.”
Ubhapathizo lobuKristu lubonisa, ngendlela ephawulekayo, ukufa, ukungcwatshwa, nokuvuka kukaKristu. Ngesikhathi esifanayo, lubonisa nokufa kwethu esonweni nokuphila okusha kuKristu. Njengoba isoni sivuma iNkosi uJesu, siyafa esonweni
Romans 6:11
Kanjalo nani manizisho ukuthi ningabafileyo maqondana nesono, kodwa niphilele uNkulunkulu kuKristu Jesu.
futhi sivuselwa empilweni entsha
Colossians 2:12
nimbelwe kanye naye ngombhapathizo, okungawo futhi navuswa kanye naye ngokukholwa ngamandla kaNkulunkulu owamvusa kwabafileyo.
Ukucwiliswa emanzini kusho ukufa esonweni, futhi ukuphuma emanzini kusho impilo engcwele ehlanziwe elandela insindiso.
Romans 6:4
Ngakho sembelwa naye ngokubhapathizelwa kukho ukufa ukuba njengalokho uKristu wavuswa kwabafileyo ngenkazimulo kaYise, kanjalo nathi sihambe ekuphileni okusha.
akubeka ngale ndlela:
“Ngakho-ke sangcwatshwa kanye naye ngokubhapathizelwa ekufeni ukuze, njengoba uKristu avuswa kwabafileyo ngenkazimulo kaYise, nathi siphile impilo entsha.”
Ngokulula nje, ubhapathizo lwamanzi luwubufakazi bangaphandle boshintsho lwangaphakathi empilweni yokholwayo. Ubhapathizo lobuKristu luyisenzo sokulalela iNkosi ngemva kokusindiswa; Nakuba ubhapathizo luhlobene eduze nensindiso, akuyona imfuneko ukuze usindiswe. IBhayibheli libonisa ezindaweni eziningi ukuthi ukulandelana kwezenzakalo 1) umuntu ukholelwa eNkosini uJesu futhi 2) uyabhapathizwa. Lokhu kulandelana kubonakala ku
Acts 2:41
“Labo abamukela isigijimi [sikaPetru] babhapathizwa”
Acts 16:14–15
[14] Owesifazane othile ogama lakhe linguLidiya, engumthengisi wezibubende, wasemzini waseThiyathira, okhonza uNkulunkulu, walalela, iNkosi yayivula inhliziyo yakhe ukuba aqaphele okwakhulunywa nguPawulu. [15] Kuthe esebhapathiziwe kanye nendlu yakhe, wasincenga wathi: “Uma nithi ngikholekile eNkosini, ngenani endlini yami, nihlale khona;” wasicindezela.
Umuntu omusha okholwa kuJesu Kristu kufanele afise ukubhapathizwa ngokushesha okukhulu. KuzEnzo 8 uFiliphu ukhuluma “izindaba ezinhle ngoJesu” kumthenwa waseTopiya, futhi, “njengoba behamba endleleni, bafika emanzini athile umthenwa wathi, ‘Bheka, nanka amanzi. Yini engavimbela ukuba ngibhapathizwe?’”
Acts 8: 35–36
[35] Then Philip opened his mouth, and beginning at this Scripture, preached Jesus to him. [36] Now as they went down the road, they came to some water. And the eunuch said, “See, here is water. What hinders me from being baptized?”
[35] UFiliphu wavula umlomo wakhe, eqala kulowo mbhalo washumayela ivangeli ngoJesu. [36] Kwathi besahamba endleleni, bafika emanzini. Umthenwa wathi: “Bheka, nanka amanzi; kwalani ukuba ngibhapathizwe na?”
Ngokushesha, bamisa inqola, uFiliphu wabhapathiza indoda. Ezimweni eziningi namuhla, ubhapathizo olusheshayo ngemva kokusindiswa alunakwenzeka. Noma kunjalo, ikholwa elisha kufanele lifune ubhapathizo lwamanzi ngokushesha okukhulu.
Ubhapathizo lubonisa ukuzihlanganisa kokholwayo nokufa kukaKristu, ukungcwatshwa, nokuvuka kwakhe. Nomaphi lapho ivangeli lishunyayelwa khona futhi abantu bedonseleka ekukholweni kuKristu, kufanele babhapathizwe.
Leave a comment